Naaberriigid seavad eksootiliste loomadega kaubitsemisele piiranguid, Eestis osta endiselt või lõvi
(8)
Hiljuti saabus Eestisse lemmikloomaks järjekordne eksootiline loom - puuma. Värske juhtum toob teravalt esile Eesti regulatsioonide puudujäägid. Kui meie naaberriigid on astumas samme eksootiliste loomade kaubanduse ja pidamise reguleerimiseks, siis Eestis pole selles valdkonnas endiselt konkreetseid samme astutud, sedastab Eesti loomakaitse selts.
Eestis puuduvad tõhusad regulatsioonid, mis kaitseksid eksootiliste loomade heaolu. Siin võib endiselt legaalselt soetada peaaegu iga looma, kui seda võimaldab CITES (Washingtoni konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta - toim) või Euroopa Liidu võõrliikide nimekiri. Lisaks hiljuti saabunud puumale on võimalik Eestis igal ühel soetada e-poest vaid paari klikiga endale skorpion või tarantel.
„Oleme viimase kümnendi jooksul korduvalt viidanud vajadusele positiivse nimekirja kehtestamiseks, mis määraks selgelt, milliseid loomi tohib lemmikloomadena pidada. Selline nimekiri aitaks vältida nii loomade heaolu rikkumisi kui ka ohtlikke juhtumeid, mis võivad mõjutada nii inimesi kui keskkonda. Kuna meie ametite võime loomade pidamistingimusi edukalt kontrollida on puudlik, siis vaid ennetuslik ja selge regulatsioon saab olukorda parandada,“ kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.
Eksootiliste loomade pidamise populaarsus kasvab ja sellega kaasnevad probleemid süvenevad. Eesti naaberriigid on regulatsioone täiendamas positiivse nimekirja näol, mis võib kaasa tuua kaubandusliku surve Eestile. Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Leedu ja Soome, on juba kehtestanud positiivseid nimekirju, mis on osutunud tõhusaks meetmeks eksootiliste loomadega seotud probleemide ennetamisel. Eesti aga paistab silma tegevusetusega, kuigi riskid kasvavad iga aastaga. Oleme riigi tasandil jäänud lootma rahvusvahelistele regulatsioonidele, ka uus loomakaitseseadus ei too kahjuks paremat kaitset eksootilistele loomadele.
Kuigi CITES mängib olulist rolli ohustatud liikidega kauplemise reguleerimisel, ei suuda see üksi tagada eksootiliste loomade heaolu ega keskkonna kaitset. Probleemid, nagu ebaseaduslik kaubandus, korruptsioon, sealhulgas dokumentide võltsimine ja liikide heaolu puudulik reguleerimine, näitavad vajadust tugevamate ja terviklikumate lahenduste järele.
CITES-i puudujäägid:
Loomade heaolu alahindamine: CITES keskendub liikide säilimisele ja kaubanduse kontrollile, kuid ei pööra tähelepanu loomade heaolule pärast püüdmist või transportimist. (Siriwat, 2019)
Reguleerimispiirangud: Paljud liigid jäävad CITES-i nimekirjast välja, mistõttu saab nendega endiselt vabalt kaubelda, ilma et nende heaolu või kaitset arvestataks. (Nijman, 2010)
Rakendusprobleemid: Ebaseaduslik kauplemine jätkub paljudes riikides, kuna CITES-i reegleid ei suudeta efektiivselt rakendada. Korruptsioon ja nõrk seadusandlus soodustavad regulatsioonidest kõrvalehoidmist. (Phelps, 2016)
Positiivse nimekirja eelised:
Loomade heaolu tagamine: Nimekirja lisatakse ainult loomad, kellele saab tagada liigiomased tingimused.
Ebaseadusliku kaubanduse tõkestamine: Selged reeglid piiravad nõudlust ja aitavad võidelda ebaseadusliku kaubanduse vastu.
Keskkonna ja inimeste kaitse: Metsloomade pidamine kodustes tingimustes võib olla ohtlik nii inimestele, loomadele kui ka keskkonnale.
Eesti loomakaitse selts kutsub otsustajaid üles astuma konkreetseid samme positiivse nimekirja kehtestamiseks. Praegune tegevusetus ohustab nii loomi kui ka ühiskonda laiemalt. On aeg lõpetada probleemide ignoreerimine ja võtta vastutus. ELS on seisnud 10 aastat selle eest, et positiivne nimekiri jõuaks Eestis ja Euroopa Liidus seadusesse.
Eksootiliste loomade ja positiivse nimekirja kohta saab rohkem lugeda siit:
