Majandusmetsas sirguval linnul on toitu vähe ja tervis vilets

Elupaiga halvenedes tõuseb linnu stressihormoonide tase, mis omakorda viib immuunsüsteemi nõrgenemiseni ja vähendab ellujäämise tõenäosust, kirjutab Linnuvaatleja blogis Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi.

Majandusmetsas ja vanas majandamata metsas rasvatihaseid (Parus major) uurinud Läti ja Eesti ülikoolide (Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool) teadlased tuvastasid, et majandusmetsas on putukate biomass väiksem ning seal on rasvatihase pojad ka viletsama tervisega.

Kuigi poegade ellujäämus metsades ei erinenud, olid majandusmetsas sirgunud pojad suuremas stressis ja lühemate telomeeridega – see viitab lühemale elueale. Telomeerid on kromosoomide tipus olevad osad, mille lühenemine seostub vanusest tingitud haiguste avaldumisega, sealhulgas vähiga. On teada, et lindudel vähendab telomeeride lühenemine eluiga ning ka see, et telomeerid lühenevad kiiremini stressis olles ja elupaiga madalama kvaliteedi korral.

Kahe aasta vältel (2018–2019) mõõtsid teadlased Lätis Kraslava ümbruse 40–50 aastastes männiistandikes ja majandamata 110–160 aastastes, kuuse ülekaaluga segametsades rasvatihaste poegi ja putukate rohkust. Lindude verest mõõdeti ka stressi. Uuringust selgus, et stressinäitaja ehk H/L oli oluliselt madalam vanas majandamata vanas metsas kasvanud poegadel: 0,2 vanas metsas vs 0,8 majandusmetsas.

Autorid järeldavad, et kuigi rasvatihane pesitseb meelsasti pesakastis ja saab justkui kõikjal hakkama, on noores majandusmetsas pojad suuremas stressis ja neile sobilikku toitu on oluliselt vähem kui vanas majandamata metsas.

Loe pikemalt Linnuvaatlejast!