Spetsialist teeb selgeks: millal ja millist hunti peaks inimene kartma
(22)
Inimene ei ole hundi saakloom, kuid noor või haige loom võib kahejalgsele siiski läheneda, selgitavad Eesti keskkonnaagentuuri ulukispetsialist Peep Männil ja Eesti rahvuslooma ümarlaud.
Kui näed hunti ning tema sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta see pildile, kui võimalik. Hundist ja tema nägemisest räägitakse tänases Eestis palju, aga jätkuvalt saab tegelik kohtumine võsavillemiga osaks vähestele inimestele.
Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene. Hunt, nagu ka enamik teisi ulukeid, usaldab kõige enam oma haistmist. Kui tuul ei vii inimese lõhna hundini, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ning võib inimesega kohtudes jääda äraootavale seisukohale.
Noores hundis, kellel puuduvad inimesega varasemad kokkupuuted, võib selle imeliku kahel jalal liikuva objekti nägemise korral tekkida uudishimu. Hunt ei ole meie ulukite seas mingi erand, noorte kogenematute isendite puhul võivad käituda samamoodi kõikide liikide esindajad. Selline loom võib sind nähes uudishimust sulle ka läheneda.
Kohtudes hundiga jälgi hoolikalt tema olekut ja käitumist ning reageeri vastavalt sellele. Kui hunt on sind märganud, kuid tuleb lähemale, siis taandu, kuna tegemist võib olla haige loomaga. Kui soovid, et hunt ära läheks, ole nähtav ja tee valju häält.
Täna on peamiseks haiguseks, mis hundi nõrgaks teeb ja tema võimekust metsas iseseisvalt toitu hankida vähendab, kärntõbi. Kui nähtud hunt on puuduliku karvkattega ja ebaloomulikult kõhn, on tegemist haige, kärntõbise loomaga. Selline hunt on ohuks koduloomadele ning ka tema hirm inimese ees võib olla kahanenud.
Mitte mingil juhul ei tohi inimene hunti toita. Hundikutsikatel, kasvavatel organismidel, on kõhud pea alati tühjad. Juhul, kui nad leiavad inimese poolt lohakusest või meelega jäetud söödavat, harjuvad nad otsima toitu inimeste juurest ja nende inimpelgus väheneb. Nõnda tekivad külades liikuvad hundid. Lisaks käivad sellistes söögikohtades ka rebased ja kährikkoerad, mis omakorda soodustab kärntõve levikut.
Arvesta sellega, et inimene ei ole hundi saakliik. Kuigi praegu ei ole põtrade, metskitsede, metssigade ning punahirvede arvukus nii kõrge kui parimatel aegadel, tagavad metsas elavad sõralised, samuti koprad ja teised ulukid hundile jätkuvalt piisava loodusliku toidubaasi.
