Uuringu „Suur- ja väikeimetajate elupaikade sidususe parandamine Tallinnas“ raames täpsustas OÜ Rewild Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel suur- ja väikeimetajate levikuandmeid ja liikumisteid pealinna rohealadel. Uuring keskendus lahenduste otsimisele konfliktikohtades, mis said esmakordselt määratud 2022. aasta uuringus.

„Loodus ei lõpe seal, kus algab linn. Inimene on osa loodusest. Tallinnas hukkub liiklusõnnetustes igal kuul üle kümne looma, enamasti metskitsed ja halljänesed. Pealinn on püsielupaigaks üle 30 põdrale, 400 metskitsele ja paljudele väiksematele loomadele. Uuringu abil teame, kuidas kujundada linna nii, et inimesed ja loomad koos hakkama saaksid,“ ütles Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

„Tallinlaste kõrval elab siinsetel eriilmelistel rohealadel enamik Põhja-Eesti suur- ja väikeimetajaid oravast põdrani. Samas pole planeeringutes, projektides ja igapäevases elukorralduses seni piisavalt arvestatud nende liigiomase liikumisvajadusega, mistõttu pea igapäevaselt satuvad need loomad abitusse seisundisse – saavad viga või hukkuvad. Uuringu väärtus seisneb selles, et taolisi konfliktkohti teadvustades saavad kõik linnaruumi kujundavad osapooled otsida lahendusi tänastele probleemidele ning vältida uute murede teket,“ kommenteeris Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal.

Vastvalminud töö üheks oluliseks väljundiks on imetajate elupaikade sidususe teemakaardid, mis kajastavad põdra, metskitse ja väikeimetajate jaoks vajalikke liikumisteid Tallinnas. „Neid kaarte saab edaspidi kasutada linnaplaneerimisel näiteks detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel, et vältida ja vähendada konflikte inimeste ning loomade vahel,“ selgitas Uustal. Uuringu ja kaartidega saab tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis.

Kui suurulukid nagu põdrad ja metskitsed elavad peamiselt rohealadel, siis väikeimetajad kasutavad ka hoonestatud alasid ja aedu. Sageli on loomade liikumisteed linnas piiratud, kuna rohealade vahel puudub ühendus. Põhjuseid selleks on erinevaid, näiteks erinevad tõkked ja aiad, aga ka inimeste vähene teadlikkus.

Väikeimetajate liikumisteid saab väikese vaevaga parandada, jättes aia alumisse serva ava, kust loom saab läbi minna. Suurimetajate liikumise tagamiseks on vajalik hoida olemasolevaid ja planeerida uusi rohekoridore, et loomad saaksid liikuda eri elupaikade vahel.

„Lähtuvalt asukohast on lahendused erinevad. Ühes kohas piisab liikumistõkke asukoha või konstruktsiooni muutmisest, kuid teises kohas võib just piirdest olla abi loomade turvalisuse tagamiseks, et nad liiklusesse ei tormaks. Kuigi üle linna on probleemkohti, mille lahendused pole lihtsad ega odavad, on vähemalt uute objektide kavandamisel pea alati võimalik leida võimalusi, et rohevõrgustiku sidusus ei kannataks,“ selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse spetsialist Herdis Fridolin.

Kuna loomad linnapiiri ei tunne, siis puudutavad juhised lisaks Tallinnale ka ümberkaudseid valdu.

Tallinna pindalast moodustavad rohealad üle 40 protsendi koos siseveekogude ja Aegna saarega. Suur- ja väikeimetajate levikut Tallinna rohealadel ning nende elupaikade sidusust ja konfliktkohti on uuritud ka varem, kuid jaanuaris valminud töö on varasematest töödest oluliselt põhjalikum. Värskes uuringus on kasutatud kõiki varasemaid Tallinna imetajate kohta teadaolevaid andmeid ja uuringuid, eelkõige tugineti 2022. aastal valminud eelmisele uuringule ja välitöödele. Täiendavate välitööde põhjal täpsustati nüüd suur- ja väikeimetajate liikumisteid ning pakuti välja konkreetsed lahendused iga probleemse ala kohta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena