Tartu ülikooli teadlane: juba mõnepäevane tibu oskab viie piires arvutada ja minuteid lugeda
(16)
Lindude käitumist uuriv Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp rääkis MTÜ Nähtamatud Loomad korraldatud seminaril lindude võimekusest ja looduse poolt kaasa antud emotsionaalsusest. Näiteks mõjutab kajakat pesakoha valikul teatud nostalgia. Kana aga kontrollib end paremini kui väike inimlaps.
Teadlane tõi näite enda ja kolleegide lemmiklinnust: „Kalakajakas nimega PBP1 on mulle väga hea tuttav - ma uurin teda ja tema kaaslasi Matsalus merelindude pesitsuskoloonias. Oleme uurinud, mille järgi nad valivad oma pesitsuskoha, millest sõltub nende pesistusedukus, kui palju nad puutuvad kokku merereostusega ja kuidas reostus neid ja nende tibusid mõjutab.“
Teadlaste igapäevane viibimine koloonias tähendab seda, et linde õpitakse sügavuti tundma ka indiviididena. P8P1 eristub teistest lindudest oma julguse poolest - inimesi ta ei karda. Uuringu vältel on kajakatega tehtud ka katseid, mille tulemusena on selgunud, et igal neist on oma iseloom. „Mõni neist on kartlik, mõni hulljulge, aga P8P1 on hästi rahulik. Kui me tema pesale läheneme, siis ta ei tõuse oma munade pealt üles. Kui oleme päris pesa kõrval, ta võibolla tõuseb korraks püsti ja istub jälle munade peale tagasi,“ kirjeldas Sepp.
Linnu ajalugu uurides selgus, et sama kivi ja puhma juures on ta pesitsenud üle kümne aasta järjest ning samas kandis isegi kunagi koorunud. „Ta valis oma pesa selle järgi, kus ta ise väikese niiske tibuna munast välja tuli. Kui ta võtab endale naise - ja tal on olnud juba kaks abikaasat - siis ta alati kutsub oma naise enda pesakohta elama. P8P1 on niivõrd paigatruu, et ta tahab alati just selles kohas pesitseda. Mõlemaid abikaasasid on ta veennud just selle sama mätta juures pesitsema,“ selgitas ta.
Sepa sõnul tähendab see, et igal linnul on oma isiksus, lugu, pere ja mälestused, mis mõjutavad üht või teist otsust. Need kõik on samamoodi ka inimesele loodusest kaasa antud. Ta rõhutas, et linnule näkku vaadates ja tema kehaasendit jälgides saab linnu meeleolu kohta palju teada ilma, et sõnu vaja oleks.
Sepp ütles, et ka kanu puudutavaid uurimistöid lugedes nähtub, et kõik nende eellastele loodusest kaasa antud omadused on säilinud. „Aretamise käigus on silmas peetud tema kehalisi tunnuseid, aga aretus pole toimunud vaimsetest omadustest lähtuvalt nagu näiteks hobuste või koerte puhul. Teaduskirjandusest tuleb välja, et aretamine pole muutnud kanade vaimseid võimeid või tajusid.“
Ta rõhutas, et kanad elavad looduses sotsiaalsetes gruppides, kus on esindatud nii dominantne emane kui dominantne isane, samuti vähem dominantsed käsutäitjad ja lisaks on selles grupis veel tibud. „Sotsiaalsetes gruppides elamine nõuab väga korralikku mälu, empaatiat ja suhetes reageerimise võimet. Võimet teiste tundeid lugeda, neile kaasa tunda. Sotsiaalses grupis jäetakse kõrvale need, kes teistest ei hooli. Need võimed, mis meil inimestena on, esinevad ka sarnastes tingimustes evolutsioneerunud teistel liikidel,“ kinnitas Sepp.
Kanade vaimset võimekust käsitlenud uuringud on muu hulgas leidnud, et juba mõnepäevased tibud oskavad viie piires arvutada. „Nad saavad hästi aru, kui kaks objekti viiest on ära võetud ja midagi on puudu. Nad oskavad arvestada aja möödumist. Kui neile anda iga kuue minuti tagant terasid, siis nad taipavad, et varsti hakkab tera tulema - nad tajuvad aja möödumist isegi minutite täpsusega. Mälu on neil väga hea, nad saavad hakkama sama hästi kui primaadid. Enesekontrolli katses tulevad nad kohati paremini toime kui väikelapsed,“ loetles teadlane kanade oskusi.
Kanadel on ka vähemalt 24 erinevat häälitsust, millega end väljendada, lisaks veel teisi suhtlusviise. „See tajude komplekt võib neile olla suureks koormas hästi lihtsustatud keskkonnas nagu puur ja me võime eeldada, et nad tunnevad end seal üsna kehvasti. Teadus annab sellest küll üsna selge pildi,“ nentis ta.
