„Ta toodi meie kassituppa ning ta istus transpordipuuris soojakoti peal, kui ma juhtusin kassitoast läbi minema ja teda nägin. Ta vajas nagunii koheselt erakorralist kliinikuabi korra ning tegin sel hetkel kokkuleppe, et peale kliinikut tuleb minu juurde hoiukoju,“ meenutab Kelli esmakohtumist oma karvase pereliikmega.

Esimesed nädalad kassipoja seltsis olid karmid - nädalavanune Kertu vajas iga kahe-kolme tunni tagant piimaasendajaga lutitamist, masseerimist niiske rätikuservaga, et ta pissiks-kakaks ning enne söömist veel ka soojapudelitega soojendamist, et kehatemperatuur normaalseks muutuks. „Muidu hakkab piimasegu mitte toimivas soolestikus roiskuma ja loom sureb,“ teab juba aastaid loomi abistanud Kelli.