Madjarite au ja uhkus - vizsla

Võrreldes teiste jahikoertega on vizsla olnud alati eelistatud seisuses, sest ta on olnud pikka aega ka seltsikoer ja perekoer. Ungari vizsla ehk ungari lühikarvaline linnukoer on koeratõug, mida peetakse ka üheks Ungari rahvuslikuks sümboliks. Tegemist on jahikoeraga ja ustava kaaslasega, ja ta on kõige väiksem pointerite ja retriiverite seas.

Vizsla on loomult kütt, mistõttu on tal suurepärane haistmismeel ning ta on ka kergesti treenitav. Nad on energilised, heade kommetega, tähelepanelikud ja õrnad, kuid samas on nad ka kartmatud ning neil on ka väga tugev kaitseinstinkt.

Vizslad Eestis, Marika Kuusman ja tema koerad

Vizslasid on Eestis kümmekond. Vizslaga aitab tuttavaks saada Marika Kuusman, kellele kuulub 7,5 aastane Kaspar. Marika arvab, et vähese arvukuse põhjuseks on see, et tegemist on siiski tundmatu tõuga, keda pole teadlikult ka reklaamitud. Leedus ja Lätis oli mõned aastad tagasi seda tõugu koeri samuti vähe, nüüd aga tunduvalt rohkem kui Eestis. Siinmail pole ka tõu arvukuse kasvu märgata.

Marikale on linnukoerad alati sümpaatsed olnud. Talle meeldis ka vizsla punakas värvitoon, sest Marika on ka iiri setterite kasvataja. Marika vizsla Kaspar on kaasomandis Annika Kuklasega (tema tegeleb ka gordoni ja inglise setteritega), ja just tema oli see, kes esialgu hakkas vizsla kohta materjale ja infot otsima, kuni Kaspar Ungarist ka leiti.

Siinkohal peab mainima, et Kaspar on üsna “isane” koer, mistõttu ei saa ta eriti hästi läbi teiste isaste koertega. Marika teine koer on 11aastane brüsseli grifoon Ronja, kes on üks väga armas koer ja selgub, et ka peres boss☺ Enne neid on Marikal olnud kuus koer – mõned segaverelised ja mõned iiri setterid. Marika meenutab, kuidas ta iiri setteritesse “armus” kui nägi iiri setteri pilti kunagises ENE’s, köites number 4. Marika kinnitab, et eks ole ka täna iiri setterid tema südames kohal number 1.

Tugev ja lihaseline koer

Vizsla on keksmist kasvu, lühikarvaline jahikoer (isased on 56-64 cm, 20-30 kilo, emased 53-61cm, 18-25 kilo). Ta on üsna kerge kehaehitusega, kuid nad on sitked ja lihaselised nagu nt weimaraner. Sageli aetakse vizslasid segamini teiste tõugudega nagu weimaraner, rodeesia ridgeback, sest nende kehaehitus ongi ju üsna sarnane. Siiski on vizslad väiksemad kui ridgebackid ja weimaranerid. Vizsla nina on alati punakas, teistel tõugudl on see tavaliselt must, pruun, heleroosa.

Marika tõdeb, et välimuse puhul on põhiliseks vizsla värv. Kasparil on ideaalne värvitoon, kuigi paar näitusekohtunikku on arvanud, et ta võiks olla kübe tumedam. Ungaris, kus vizsla on populaarne tõug, on liigselt tume värvitoon tihti probleemiks ja selle eest alandatakse näitusehinnet.

Vizslade põhivärv on solid golden-rust, erinevate varjunditega. Karvkatte värvuse kohta on öeldud ka seda, et see on helepruun, russet gold ja tume liivakarva kuldne. Keelatud on tume mahagon ja puhas kollane.

Vizsla nina, küüned, silmade ääred ja huuled on heledad – roosad, või nagu Marika tõdeb: martsipani värvi. Ka vizslade silmad on pigem helepruunid kui tumedad. 

Karvkate on lühike, sile, tihe, ilma aluskarvata. Seetõttu on vizsla tõug, mida ei tohiks pidada väljas, sest tal ei ole aluskarva. Karvkate on isepuhastuv, kuid vahetevahel peab neid siiski ka pesema. Neil ei ole ka tavapärast koera lõhna.

Vizsla nina on küllaltki suur, mistõttu on tal ka suurepärane haistmismeel. Ta näeb suurepäraselt, isegi muru sees liikuvad putukad ei jää märkamatuks. Ka mina märkan seda, kuidas Kaspar metsas kõike märkab – kaugel olevaid jooksjaid ja jalutajaid, ja ka seda, kui kaugel-kaugel mõni linnuke liigub.

Vizsladel on sügav rinnakorv, käpad on kompaktsed, neil on lontkõrvad ja käärhambumus (vizsla on tõug, kellel kindlasti ei tohi puudu olla ühtegi hammast!), nad on lihaselised, kuid peab ka ribisid tunda olema.

Huvitav on nn “vagu”, mis on ka Kaspari peas ning kummalised on kaks “antenni”, mis asuvad Kaspari kõrvade sees.

Energiline ja armastusväärne sõber

Vizslad on energilised, heade kommetega, ustavad, hoolivad ja tähelepanelikud. Nad saavad ruttu lähedaseks omanikuga, kuid ka lastega ja isegi võõrastega. Oma lojaalsuse ja kiindumise pärast on neid kutsutud ka “Velcro” koerteks. Vizslad nutavad ja vinguvad, kui neile on liiga tehtud või õnnetud.
Oma loomult on nad kütid ja väga hästi treenitavad. Nad on nii head pointerid kui ka head retriiverid. Nad võivad saagi ära tuua nii maal kui ka vees, see on neile loomupärane.

Marika kinnitab, et Kaspar on suurepärase iseloomuga koer. Ta on vahva suhtleja, “räägib” palju, haugub, ulub (seda naljakat ulgu saan ka mina kuulda), talle meeldib musitada ja hammastega nakitseda (musitada saan minagi☺). Talle meeldib ka sülle ronida, kaissu pugeda, kuid on siiski üsna rahutu hing.

On ka mõningaid “kiikse” – näiteks mängides armastab ta “rammida”, nügib istmikuga, jahib valguslaike ja liblikavarjusid☺Neile meeldib väljas palju liikuda, kuid ta on siiski toakoer. Ta on aktiivne jahikoer, kes tahab olla koos perega. Võibki öelda, et vizsla on perekoer, kuid siiski vajab ta ka karjajuhti.

Jahiinstinkti on tunda ka täna

Marika kinnitab, et vizsla jahiinstinkt on tugev ka praegu – juba paarikuine Kaspar tundis huvi igasuguste lindude vastu – kui neid märkas, siis jäi seisma, ei liikunud paigast ja esikäpp oli üleval. Tuttav poos kõikidele linnukoera omanikele. Kaspar on läbinud ka jakikatsed ning käinud ka põllul otsinguid tegemas. 

Lisaks jahikatsetele on Kaspar olnud ka tubli agility ja sõnakuulelikkuse koer. Sõnakuulelikkust harrastas 3-4 aastat ja saavutas tsempioni tiitli, agilitys jõudis ta kõige kõrgemasse klassi ehk A3. Selge on see, et vizslad on sobilikud koerad koeraspordiks, kuna nad on kiired, sportlikud ja õpivad ruttu.

“Kaspar loeb inimese energiat,” tõdeb Marika. “Inimene, kellel on silmis koerakartlik pilk, siis sellest saab Kaspar kohe aru, kui mul treeningutel mõnikord sees kihvatas, siis sai Kaspar ka sellest kohe aru, et ma vihastasin, kuigi seda välja ei näidanud.”

Kutsikakoolis Kaspar ei käinud, kuna Marika koolitab ka ise koeri, siis algõpetuse andis ta oma koerale ise.

Treenima peab neid õrnalt ja pehmelt, ilma teravate käskudeta, kuna nad on oma iseloomult ikkagi õrnad. Samas peab omanik treeningutel näitama, et temal on autoriteeti, sest muidu võib koer ise ennast treenima hakata☺

Vizslad on suurepärased ujujad. Mõnivajab väikest motivatsiooni, et vette minna, kui nad on veega harjunud, siis nad armastavad vett.

Tegemist on suhteliselt terve tõuga. Marika teab mainida, et mõnel vizslal on esinenud karvastikus paljandeid, kuulda on olnud maokeeru kohta ja ka vähist on räägitud.

Toiduks saab Kaspar kvaliteetset kuivtoitu, kuid vahetevahel juurde ka toorest liha või mõnda head konservi.