Vares oskab piltidel vahet teha
Varestel ja ronkadel on ülihea mälu, nad suudavad kasutada tööriistu ning kavandada oma käitumist vastavalt kaaslaste tegutsemisele. See võib tunduda üllatav, sest imetajate ja lindude aju on üsna erineva ehitusega.
Saksamaa Tübingeni ülikooli neuroteadlased Lena Veit ja Andreas Nieder otsustasid uurida, mis toimub vareste ajus keerukate ülesannete lahendamise ajal.
Teadlased treenisid vareseid arvutil mängima piltide äratundmise mängu. Lindudele näidati üht pilti, mille nad pidid meelde jätma. Seejärel nägid varesed puutetundlikul ekraanil kaht fotot – üks tuttav, teine aga tundmatu. Linnud pidid piltide vahel valima. Mõnel korral pidid nad nokaga puudutama tuttavat pilti, kuid aeg-ajalt muudeti mängureegleid ja tonksata tuli hoopis võõrast fotot.
Varesed said mõlemal juhul hakkama ja kohanesid uute mängureeglitega ruttu. Linnud tulid ülesandega toime ka siis, kui neile anti meeldejätmiseks täiesti uued pildid.
Veiti kinnitusel näitab see, et varesed suudavad hästi kontsentreeruda ja mõtlevad väga kiiresti. Sarnased võimed on vähestel loomaliikidel. Ka inimese jaoks on sarnane tegevus mõnikord raske.
Tegutsevate vareste ajuaktiivse jälgimine näitas, et töös oli nidopallium ehk ajuosa, mis vastab imetajate otsmikusagara eesosale. Seda piirkonda seostatakse lindudel tunnetuse ja otsustamisega.
Üks rühm sealseid närvirakke aktiveerus eriti tugevalt siis, kui linnud pidid valima juba nähtud pildi. Kui varesed pidid üles leidma tundmatu foto, hakkasid tööle teised neuronid. Jälgides närvirakkude aktiveerumist olid uurijad võimelised enne varese tehtud valiku nägemist ennustama, milliseid reegleid lind järgis.
Veiti sõnul on see näide intelligentsete käitumisviiside paralleelselt arengust. Vareste ja ronkade aju on šimpansi omast erinev, kuid otsuste tegemist suunavad rakud on väga sarnased.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
