Igal kalal oma vajadused
Kauplus Kalake juhataja Peeter Läätsi sõnul ostetakse juba aastaid kõige enam kuldkalu, neoone, gupisid, barbuseid ja skalaare.
„Arvatavasti on need kalad inimestele juba vene ajast meelde jäänud, kuna muid liike polnud tol ajal eriti saada,“ arvab ta ning kinnitab, et kalade pidamisel peaks eelkõige silmas pidama akvaariumi kooslust ja suurust.
Igale kalaliigile on iseloomulik oma käitumine ja minimaalne akvaariumi suurus, millega peaks arvestama, samuti temperatuuri ja veekaredusega. „Näiteks eluspoegijad on soojalembesed, kuid kuldkalad vastupidiselt tunnevad end hästi jahedamas vees,“ selgitab Lääts.
Kindlasti peab kalaostja arvestama ka sellega, et nii kuldkalad kui skalaarid kasvavad üsna suureks ning vajavad seetõttu suurt akvaariumi. See võiks olla vähemalt 150-200 liitrine. „Neoonid ja barbused on parvekalad ning tunnevad end seetõttu hästi, kui neid on akvaariumis rohkem kui vaid paar isendit,“ kinnitab Lääts. Seda tasuks kindlasti meeles pidada, sest nende liikide ainus esindaja võib end akvaariumis üsna üksildasena tunda.
Ka haruldasemaid kalu
Eksklusiivsematest kaladest on Kalakese kaupluses saadaval näiteks erivärvilised diskused, haruldasemad erinevad imisägad ning loomulikult merekalad.
Mis võiks olla selliste „peente“ kalade hinnaklass? „Eksklusiivsemate kalade hinnad jäävad enamasti umbes 25-50 euro piiresse,“ kinnitab Lääts, ent lisab, et on ka tunduvalt kallimaid kalu, mis maksavad 100 eurot ja mõnel juhul enamgi. Seevastu levinumate liikide hinnaklass on keskmiselt 2-6 eurot tükk.
Kalade elueast rääkides ütleb Lääts, et see sõltub kala täiskasvanud suurusest, kuna reeglina elab suurem kala kauem. „Näiteks kui väiksemate kalade eluiga jääb 5-6 aasta kanti, siis kuldkaladel võib see ulatuda lausa mõnekümne aastani.“
Lääts leiab, et aastatega tuleb akvaariumide ostjaid pidevalt üha juurde ning nende hulgas on nii päris algajaid hobiga alustajaid kui ka suuremate akvaariumide soetajaid, kes on väiksemast ära tüdinenud. „On üsnagi tavaline, et väikse akvaariumi omanik mõne aasta pärast suuremat ihkab,“ teab ta.
Hooldada paari nädala tagant
Päris algajal akvaariumihuvilisel tekib kindlasti küsimus, kuidas on lood hooldamisega. Mismoodi ja kui sageli seda teha? „Keskmise akvaariumi hooldamise sagedus on paari nädala tagant,“ selgitab Lääts. „Siis sifoonitakse põhjapinnasest sinna settinud mustus ning vahetatakse osaliselt, ehk siis umbes 20-30% ulatuses vett.“ Ta lisab ka, et kalade liigist nii väga hooldamise sagedus ei sõltu, pigem sõltub see akvaariumi asustustihedusest ning kalade toitmise kogusest ja sagedusest.
Lääts rõhutab, et üldiselt on kõikide kalaliikide puhul vajalikud eelteadmised veeparameetrite, akvaariumi suuruse ja palju muu olulise kohta. Seega tuleb enne ostmist seda kõike hoolega uurida ja endale selgeks teha. Näiteks merekalade puhul ei tohi mingil unustada, et akvaariumis peab olema soolane vesi ning et mereakvaariumi tehnika ja sisustus erineb oluliselt mageveeakvaariumi omast, nõudes kindlasti põhjalikku süvenemist.
