Loomaarst: lemmiklooma võttes tasub elukeskkond kriitilise pilguga üle vaadata
Lemmikloomade ja laste mured on tänapäeval nii mõneski asjas suhteliselt sarnased – näiteks on mõlematel aasta aastalt üha enam allergiaid ning allergiate vältimiseks tasuks kriitilise pilguga üle vaadata keskkond, kus päevast päeva viibitakse.
Kui inimesed – nii täiskasvanud kui ka lapsed – veedavad tihti suure osa päevast kodus väljas, näiteks tööl, koolis või lasteaias käies, siis lemmiklooma päev möödub sagedamini ühes interjööris, seega võiks oma kodu hinnata ka eraldi neljajalgse sõbra vajadustest lähtuvalt.
Loomulikult sõltub palju sellest, milline lemmik kodus on ning millised on tema harjumused. Hamstri või liivahiire “kodu” on palju piiratum kui näiteks koera oma ning tubase koera ja õuekoera elud erinevad teineteisest samuti märkimisväärselt.
Seepärast saab ajakirjaloos välja tuua üksnes põhilised suunad, millele tähelepanu pöörata, konkreetse looma konkreetse keskkonna teemal aga tasub nõu pidada usalduse pälvinud loomaarstiga.
Allergiatest veel niipalju, et üheks nende tekke põhjuseks on kindlasti keskkond, teist põhjust aga tasub otsida aretusest – kaugeltki mitte alati ei kuulu vastupidav tervis nende suundade hulka, millele aretustegevuses tähelepanu pööratakse.
Loomulik ja harjumuspärane elustiil
Igale loomale meeldib võimalikult loomulik ja harjumuspärane keskkond. Kui tegu on eksootilisemat laadi lemmikuga, meeldivad talle enim tingimused, mis on võimalikult lähedased tema päritolumaale.
Tingimuste muutumisel tasuks teda nendega ettevaatlikult ning samm sammu järel harjutada.
Sama kehtib ka näiteks koerte kohta. Diivanikaunistusest õuekoera vormimine ei käi üleöö, vastupidine muutus samuti mitte. Kui looma elustiili on vaja muuta, tuleks seda teha väikeste sammude haaval ja mitte liiga lühikese perioodi vältel.
Ka reisimine ei pruugi loomale kaugeltki mitte nii suurt rõõmu valmistada nagu tema omanikele. Inimese jaoks võib olla võimalus külmast talvest soojale liivale pääseda selge rõõm, koera organismil aga on sellise järsu pöördega päris raske kohaneda.
Õhk ja vesi
Kui kodu, kus elatakse, on keskkütte ja vähese tuulutamisega, on seal tõenäoliselt kuiv õhk. See pole hea ei inimesele ega loomale, kuid looma puhul paistavad probleemid kiiremini silma.
Kraanist tulev veevärgivesi on reeglina klooritatud. Kloori mõju lemmikloomadele on suhteliselt vähe uuritud. Ühe tähelepaneku võiks teha roisubakterite kohta, mis aitavad kiskjate (ka koerte-kasside esivanemad on kiskjad) maos toitu seedida – idee järgi peaks kloor roisubaktereid vähendama. Mis see aga täpselt loomade seedesüsteemi jaoks tähendab, on taas alles uurimisteema.
Rohkesti ringleb loomade jootmise teemal uskumusi a la joodan oma koera ainult konkreetse margi pudeliveega ning tema tervis on just seetõttu hea. Julgen väita, et vesi on vesi ning sellist ohtu, miks oleks vaja ilmtingimata poest pudelivett osta või ise lumest sulatada, praegu Eestis ei ole. Muide, lumest veel – looduses olev puhas lumi pole koertele ohtlik, kuid linnas või teede ääres olev lumi on liikluse ja teiste keskkonnamõjude tõttu suhteliselt must, nagu võib näha kevadel, kui lumi kokku hakkab sulama.
Remont ja mööbel
Keemia, mida kasutatakse viimistlusmaterjalide ja mööblivalmistamise puhul, mõjutab looma samuti. Ehk rohkemgi kui inimest – kahel jalal kõndija puutub näiteks põrandavärvi või vaipkatetega märksa vähem kokku kui neljajalgne, kelle nina on põrandale lähemal ning muuhulgas ka märksa tundlikum.
Inimestel on võimalus teha valikuid nii tervislikkusest kui ka esteetilistest või rahalistest kaalutlustest lähtudes, ent neil, kes armastavad loomi ning soovivad oma kodu mõne loomaga jagada, tasuks mõelda sellele, et lemmiku jaoks on looduslikumad materjalid ja viimistlusviisid oluliselt paremad kui sünteetilised.
Seega tasuks eelistada puitu laminaadile, naturaalset põrandakatet sünteetilisele, lakkide ja värvide puhul aga valida leebema lõhna ning looduslikumate komponentidega tooted.
Eriti tähtis on looduslik materjal looma pesa juures, kus ta veedab paigal hulga tunde. Pole vahet, kas tegu on koera magamismatiga, kassi korvisisuga või närilise pesamaterjaliga. Kui see on looduslikust materjalist, on see tervislikum kui kunstmaterjalist pesa.
Kui väikelooma pesa tolmab, on pesaomaniku kopsud tolmu täis. Kui kassiliiv tolmab, hingab kass kastis käies seda tolmu sisse, samuti ka seda keemiat, mida lisatakse kassiliivale, et lõhn inimese jaoks meeldivam tunduks. Ka jäävad liivaosakesed käppade ja karvade külge, kust kass need siis puhastamise käigus ära lakub.
Lustivärk ja mänguasjad
Armastatud lemmikule tahetakse pakkuda parimat – sealhulgas ka vahvaid mänguasju aja veetmiseks. Loomamänguasjade valmistajad teavad, et kõige meelsamini ostetakse kõige erksamaid mänguasju. Inimese jaoks on värvikirevus tähtis, koer aga tuuseldab tegelikult sama rõõmsasti nii uut ja värvilist kui ka läbikantud T-särki.
Väga kirevate toodete puhul aga tasuks mõelda sellele, millega mänguasi on värvitud ning kas see tegelikult on närimiseks sobiv.
Üldine reegel on, et kallimad mänguasjad on läbinud rohkem tootjafirmapoolseid teste ning väidetavalt on loomadele ohutumad. Uudisena kasutavad osad firmad närimismänguasjade juures röntgenkontratset ainet, mis aitab allaneelatud osi kergemini diagnoosida ja üles leida. Kas aga röntgenkontrastne aine on sissesöömiseks kasulik, on uurimisteema omaette. Mänguasjatükkide allaneelamine on igatahes ebatervislik.
Toit
Nii nagu söövad igasugust keemiat sisse inimesed, teevad seda ka loomad. Säilitusained on kaasaegne paratamatus – mahetoitu loomadele tehakse väga vähe, sest selle tootmise hind läheks liialt kõrgeks ning seda poleks võimalik lattu toota.
Loomulikult võib proovida ise oma lemmiku toitu tasakaalustada, kuid see eeldab üsna kõrget erialast haridust ning teemale pühendumist. Lihtsam on osta tasakaalustatud valmistoit. Tervislikum on teha valik loomapoest, mitte supermarketist.
Meeles tasuks pidada sedagi, et kui üks kaubamärk on aastakümnete jooksul osutunud usaldusväärseks ühe loomaliigi toitutootjana (näiteks teatud liiku närilised), siis selle firma toodangu laienemine järgmisele liigile ei pruugi olla automaatselt sama usaldusväärne.
Kokkuvõttes aga tuleks kõikide valikute juures lähtuda oma konkreetsest lemmikust ning probleemide korral või ka nende ennetamiseks ka loomatohtrilt nõu küsida.
