Looma vajadustega pole osatud arvestada ning looma võtnud inimesed pole olnud valmis pakkuma loomale vajalikku hoolt ja seltsi. On oluline, et inimesed ei võtaks koera hetkeemotsiooni ajel ega põhjustel, mis ei lähtu looma heaolust, nt haukuvaks ketikoeraks valvesüsteemi eesmärgil või aksessuaarina ilukoeraks.
Kas mul on piisavalt aega ja ressursse? Kas ma tean, mida koer vajab ja tahab? Kas olen valmis pühenduma koerale kogu tema eluea jooksul? Kas ma saan koerale pakkuda igakülgset hoolt ja armastust? Sellistele ja paljudele teistele küsimustele peab iga tulevane koeraomanik olema valmis kasvõi une pealt vastama.
Lemmikloom tähendab vastutust
Eesti Loomakaitse Seltsi aastatepikkuses praktikas on korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus loomaomanike hooletuse, ükskõiksuse või väärate arusaamade pärast on kannatanud lemmikud, teised kaaskodanikud ning loomad.
Mõned loomaomanikud arvavad, et nende koerad saavad ise jalutamistega hakkama. Haigused, auto alla jäämine, julmurite küüsi või metsloomade saagiks sattumine on vaid mõned nukrad näited paljudest võimalikest ohtudest. Pealegi on agressiivsed hulkuvad loomad ohtlikud inimestele, teistele loomadele ja lindudele. Hulkuvale loomale võib kohale kutsuda varjupaiga töötajad. Seaduse silmis arvatakse hulkuvateks ka need lemmikloomad, kes viibivad väljaspool koduterritooriumi omaniku järelevalveta.
Loomaomanikku, kelle vastutusel olev koer teeb viga kaaskodanikele, saab trahvida mõnesaja euro piires. Ohvri füüsilised haavad võivad küll paraneda, ent hinge jääb alatiseks arm ning halvimal juhul ei suuda rünnakuohver enam kunagi koera sõbrana näha. Oluline on mõista, et kaaskodanike turvalisus on ikkagi koeraomaniku, mitte koera probleem.
Iga tulevane koeraomanik peab täiel määral vastutama oma looma heaolu eest, samuti teiste loomade ja inimeste turvalisuse eest.
Lemmikloomaga kaasnevad kulud
Lisaks igapäevasele toidule, kiibistamisele, kastreerimisele-steriliseerimisele ja regulaarsetele ravimitele, nagu ussirohud ja vaktsiinid, võib lemmikloomaga kaasneda ka ootamatuid kulutusi. Kõige suuremaks neist on enamasti raviarved. Juhtumitega, mil vastutustundetud loomaomanikud ei taga oma lemmikutele õigeaegset veterinaarabi, tegeleme üsna sageli.
Seltsile saabub kuu jooksul ligi poolsada teadet koerte väärkohtlemise ning elutingimuste rikkumise kohta. Elus võib ette tulla rahalisi raskusi, loomade raviarved on ka väga suured, ent alati on hätta sattudes võimalik paluda abi. Küsida laenu sõpradelt, sugulastelt, tuttavatelt, pöörduda loomadega tegelevate asutuste ja organisatsioonide poole või uurida veterinaarilt järelmaksu võimalusi. Mingil juhul ei tohi aga looma jätta abitusse seisundisse.
Loomakaitseseaduses ja lemmikloomade pidamise nõuete määruses on kirjas, et omanik peab haigestunud või vigastatud lemmikloomale tagama viivitamata vajaliku ravi. Väikseim karistus selle nõude eiramise korral on umbes paarisaja euro suurune rahatrahv.
Lemmikloom ei ole ajutine
Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatuna suvilates ja maakodudes. Suve alguses võetakse koera- või kassipoeg, kes suve lõpus maha jäetakse. Selle tulemusena tekivad kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused, loomad kannatavad ja paljud neist surevad.
Seltsil kulub aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks. Näiteks 2011. aasta jooksul püüti ja hoiustati viite varjupaika koondavas Varjupaikade MTÜs ligi 2500 looma. Lisaks on Tallinna Hoiupaigas ja teistes Eestis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.
Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav. Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigilist kohustust lemmikloomi kiibistada ja registrisse kanda, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest.
