Ühe hüljatud kiisu lugu: kas mind tegelikult on üldse kellegi vaja?

Ma sündisin tänaval. Ei, ma ei ole elupõlise tänavakassiema poeg, vaid minu ema visati tänavale siis, kui ma oma õdede ja vendadega veel tema kõhus olin. Ja seetõttu ei osanud minu ema tänavaeluga hakkama saada ega seda ka meile õpetada. Minu ema hukkus autorataste all, kui olin kolmekuune.

Ma olen kogu oma lühikese elu elanud tänaval. Ma tean, et inimene võib olla hea, ja tuua süüa, aga ma olen näinud, kuidas inimene lööb jalaga mu õdesid ja seetõttu on mul raske inimest usaldada.

Mul on kõht tühi, vahel möödub terve nädal, kui varitsen toitu – hiiri, rotte, linde, prügikaste - sest puulehtedest kõhtu täis ei saa. 

Mu nahk sügeleb, sest mu pikk karv on pulstunud. Mõned kuud tagasi juhtus minuga õnnetus, peale seda lonkan tagumist jalga… mul on valus, piinavalt valus, aga ma üritan elus püsida, kuigi… kas mind tegelikult on üldse kellelegi vaja?

Selle väikese puna-valge kassipoisi lugu jõudis meieni Tapalt. Ta on üks kümnetest ja sadadest lugudest, mis meid puudutavad ja millesse sekkuda tahame. Ta on ilma nimeta ja ilma koduta. Talle ei tee mitte keegi pai ega võta teda õhtul kaissu. Tema pärast ei seisa keegi poes kassitoidu riiuli ees oma kallile lemmikkonservi ostes.

Ta on mittekeegi ja mittekellelegi tähtis…Seda on ta täna. Nagu sajad ja sajad tänaval elavad kassipojad. Kuid... me tahaksime teda päästa ja hoida, teda ravida ja talle turvalisust, lootust ja hoolitsust anda. Tahame teda silitada, lohutada, kõhu täis sööta, temaga sõbraks saada ja talle kõige parema ja armsama kodu leida. 

Me tahame seda niiväga oma südames. Talle ja kõikidele neile, kes tänaval oma saatust ootavad… oskamata tänavaeluga toime tulla.

Me tahame näidata neile, väikestele õrnadele ja kohevatele, et inimene ongi hea. Et inimene armastab ja hoolib, mitte ei löö jalaga, ei pööra selga siis kui on valus. Et inimene teeb pai, võtab kaissu, armastab.

Me saame seda kõike teha vaid üheskoos, sest täna me seda enam üksi ei suuda. Kasside Turvakodu saab nädalas kümneid teateid abivajajatest ning meie ressursid hakkavad paraku otsa saama.  Meil on teadmised ja kogemused, kuidas olukordi lahendada. Meil on vabatahtlikud, kes on nõus kohe käed külge lööma. Me tahaksime juba täna startida Tapale, et see karvakera päästa… kuid meie rahalised võimalused hoiavad meid paraku tagasi. Võta korraks aeg maha.

Koos me saame aidata ja saame vastata küsimusele – kas mind tegelikult on üldse kellelegi vaja…

Lisainfot kiisu aitamiseks leiate SIIT