Kas koerad on võimelised ära tundma inimeste näoilmeid? Teadlased annavad sellele küsimusele vastuse
Erinevatel liikidel on aga erinevad viisid oma emotsioonide väljendamiseks. Meie üritame pidevalt oma koeri jälgides aru saada, kas nad on heas tujus – liputavad saba ja tahavad mängida. Selgus, et ka koerad panevad tähele, kas me oleme parasjagu rõõmsas tujus. Nimelt leidsid Jaapani Azabu ülikooli teadlased oma 2011. aastal avaldatud töös, et koerad on võimelised ära tundma naeratust nii oma omanike kui ka võõraste inimeste nägudel.
Uurimaks, kas koerad suudavad eristada inimeste näoilmeid tehti katse. Üheksat perelemmikuna peetavat koera treeniti eristama fotosid, kus nende omanik naeratas nendest fotodest, millel omanik oli tavalise näoilmega.
Üheksast fotosid vaatama treenitud koerast neli osutusid edasisteks katseteks ebasobivaks, kuna eelistasid süstemaatiliselt ühe kindla poole fotot sõltumata sellest, millise näoilmega omanik fotol oli.
Viis osutusid aga edasisteks katseteks sobivaks ja neile näidati nüüd oma omanikust tehtud kümmet uut fotodepaari, mida nad varem polnud näinud ning lisaks kümmet fotodepaari võõrastest inimestest. Ühel fotol inimene naeratas, teisel oli aga emotsioonitu näoilmega.
Selgus, et koerad valisid näidatud fotodepaarist oma omaniku naeratavat fotot oluliselt sagedamini kui mittenaeratavat. Samuti eelistasid nad võõra inimese näopiltidest naeratavat varianti ning seda siis, kui võõras oli samast soost kui nende omanik.
Keerulisem oli lugu valimisega kui võõras oli erinevast soost kui koera omanik. Sellisel juhul valisid koerad lihtsalt juhuslikult. Kuna on teada, et koertel tekib oma omanikega väga tugev kiindumussuhe, siis arvasid teadlased, et ehk on koertel lihtsalt kergem üldistada nähtud näoilmeid inimeste puhul, kes on nende lähedaseima inimesega samast soost. Selleks, et mingeid väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, on antud töös osalenud koerte hulk siiski väga väike. Paraku ajaressurss, mis tuleb panustada ühe looma treenimisele ja katses tema käitumise registreerimisele paneb uuringusse kaasatavate loomade arvule piiri.
Inimestele on üksteise hea tuju märkamine oluline sotsiaalne oskus. Siin kirjeldatud uuring näitab, et ka koerad suudavad vähemalt katsetingimustes ära õppida, kas inimesed naeratavad või mitte.
Nagu eelpool mainitud, siis esines koerte näoilmete lugemisoskusel piiranguid - nad ei suutnud eristada näoilmeid inimeste puhul, kes olid erinevast soost kui nende omanikud. Seega oleks vaja veel teha täiendavaid uuringuid.
Igatahes on mõistlik eeldada, et kuna koerad elavad inimestega väga tihedas kontaktis, siis on neil suure tõenäosusega välja arenenud võime ära tunda meie positiivseid näoilmeid. Kui mõelda evolutsiooniliselt, siis see sotsiaalne oskus võis kunagi osutuda kasulikuks, et inimasulas ellu jääda. Halvas tujus küti silme alla sattumine ei pruukinud ehk hästi lõppeda. Nii võib kokkuvõtteks öelda, et inimeste näoilmetel vahet tegemine võis aidata koertel kohaneda kooseluks inimestega.
Allikas: Miho Nagasawa • Kensuke Murai • Kazutaka Mogi •Takefumi Kikusui (2011) Dogs can discriminate human smiling faces from blank expressions. Animal Cognition 14: 525–533.
