Nõuandeid neile, kes soovivad varjupaigast looma võtta: laske lemmikul algul uue koduga harjuda ning seadke sisse kindel päevarežiim
Esimesed nädalad uues kodus peaksid olema rahulikud ja rutiinse elurütmiga. Nõnda saab uus lemmik vabalt kohaneda pereliikmetega ja uues kodus toimuvate igapäevaste liikumistega. Pikemaid väljasõite tasub sel ajal vältida. Samuti võiks edasi lükata uue lemmiku tutvustamise oma sõpradele ja sugulastele.
Koju jõudes laske uustulnukal rahulikult oma samme seada. Las ta tutvub kõigi ruumidega ja läheneb inimestele siis, kui ta on selleks valmis. Jalutus- ja söögiajad võiks vähemalt alguses seada samadele kellaaegadele nagu varjupaigas. Kui lemmik on kohanenud, on juba palju lihtsam päeva rütmi oma soovide järgi muuta.
Piirduge esimestel nädalatel ainult hädavajalike hooldustoimingutega. Küüntelõikuse või kõrvade puhastamise võib ära teha ka siis, kui esimest korda koos loomaarsti juurde lähete. Valige karvastiku harjamiseks võimalikult rahulik koht. Tegutsege enesekindlalt, kuid olge valmis väikesteks üllatusteks. Näiteks osad varjupaigaloomad võivad karta harjamist. Pange hirmutav hari põrandale ning lubage lemmikul seda iseseisvalt uurida ja nuusutada. Harjutage harjamist tasapisi, alguses piisab isegi ühest harjatõmbest.
Paku rahu ja kindlat korda
Koerale tuleb kohe alguses teha selgeks uue kodu reeglid. Kui te näiteks ei soovi, et ta hakkaks diivanil pikutama, ei tasu korraldada “pehmet maandumist” ja seda esimesel nädalal lubada. Korduv reeglite muutmine tekitab ainult suuremat segadust. Üldiselt saab koer hästi aru, et uues keskkonnas käib elu teiste reeglite järgi, ja kohaneb nendega. Peamine on olla nõudmistes aus ja järjekindel.
Hoiduge alguses liigsest koera puudutamisest, sest mõni koer võib tajuda seda hirmutavana. Laske tal rahulikult inimestega harjuda. Hea mõte on nii pereliikmetele kui ka külalistele õpetada, kuidas suhelda aravõitu koeraga. Soovitage neile mitte sirutada oma käsi koera poole ja mitte kummarduda koera kohale. Ebakindla koera silitamiseks tuleks tema kõrvale kükitada ning teha seda pigem kaela kui pea pealt.
Koerale meeldib, kui ta saab ise tulijaid nuusutada. Sõbraliku üllatusena mõjub see, kui pihku on peidetud paar maiuspala.
Tehke alguses ainult lühikesi jalutuskäike ning ärge lubage võõrastel koertel ja inimestel koera puudutada. Kõik see vähendab koera stressi. Põhjuseks võib öelda, et koer on just toodud välismaalt ja vajab rahu uue ümbrusega harjumiseks.
Tahan kraapida ja mängida
Varjupaigast uude koju jõudev kass vajab samuti palju rahu ja mõõdukalt seltsi ning tähelepanu. Kui kass tundub eriti ebakindel, võiks ta sisseelamisperioodil elada ainult ühes toas, kus oleks kõik olemas, alates kaussidest kuni liivakastini. Usalduslikku suhet aitavad luua maiuspalad ja innukad mängupausid.
Toakassi puhul tuleb varuda ka häid mõtteid, kuidas tema elu huvitavaks muuta. Igavlev kass võib suunata oma tähelepanu - ja käpad-küüned - kardinate või toalillede poole. Õnneks on kass uudishimulik tegelane ning palju mängurõõmu pakub ka õuest kaasa võetud tõru või käbi, rääkimata nööriga ukse külge riputatud mänguasjadest.
Kassid tahavad küüsi teritada ja selleks tuleb leida õige ning sobiv koht. Erinevas suuruses kraapimisposte müüakse lemmikloomakauplustes. Kui kass kraabib vales kohas, näiteks teie diivanit või tugitooli, pole keelamisest kasu. Võtke kass sülle ja viige kraapimisposti juurde. Soovitud tegevust võib kassile ette näidata ning ise paar korda kätega “puud” kraapida.
Tasub meeles pidada, et osad kassid ei ole seltskondliku loomuga ega kipugi inimese sülle. Kuid ärge heitke meelt - kui tegutsete tasa ja targu, ei jää edusammud tulemata. Kui kõigele vaatamata peaksid kassil tekkima kohanemisprobleemid, küsige julgelt nõu nii varjupaigast kui ka veterinaari käest.
