NÄDALA LEMMIKLOOM: saa tuttavaks Robertoga, kes meenutab pigem puuoksa kui kuumaverelist latiinohurmurit

See pigem kuivanud oksaraagu meenutav lemmikloom võib ohu korral jäsemed küljest heita ja tundideks ühele kohale tarduda.

Lemmikloom.ee ja Naisteka toimetus külastas Tallinna Loomaaia insektaariumi, et uurida, mis loom see raagritsikas õigupoolest on. Terraariumist sattus meile kätte Roberto, kelle kohta võib öelda, et tegemist kojuseliste ehk peamiselt soojematel aladel elutsevate maismaaputukate rühma uhke esindajaga.

Elukohaks tuleks raagritsikale valida kas plastist või klaasist akvaarium, mille võiks vooderdada lehtede ja okstega, et putukas mõnusalt ronida saaks.

Toidu suhtes on raagritsikad üsnagi valivad. Koduses terraariumis kasvatades tuleks oksaraagu või puukoort meenutavale lemmikule anda tamme- või vaarikalehti - need maitsevad talle kõige rohkem, kuid hea meelega krõmpsutavad ritsikad ka värsket salatit.

Ohu korral heidab raagritsikas jäsemed küljest, kuid jäseme kaotus teda suurt ei heiduta - minema heidetud jäsemete asemele kasvavad uued, küll aga mitte endistes mõõtmetes.

Ka oskavad raagritsikad oma keha vastavalt vajadusele sobivasse asendisse väänata. Nende kaitsemehhanismiks on ka katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul liikumatu poos, lootes niimoodi märkamatuks jääda.

Ehkki enamik raagritsikaliike on lahksoolised, suudavad mitmete liikide emased isendid sigida ilma isasputuka kaasabita ning muneda elu jooksul mitusada viljastamata muna.

Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust kuni aastani, kuid esineb ka erandeid.