Üheksa üllatavat fakti, mida sa varem rebaste kohta ei teadnud

Rebaseid võib kohata igal kontinendil peale Antarktika. Reinuvaderid saavad hakkama eluga nii külmas kliimas kui ka kõrbes, nad elavad metsades ja viimasel ajal ka linnades. Vaatamata selle, et rebaste kohta on päris palju teada, on nendes ka midagi salapärast...

1. Rebased on loomad, kes karjas elamise asemel eelistavad elada ja jahti pidada üksinda. Järglased kasvatatakse üles ka perekonnas, kus emarebane hoolitseb pisikeste eest ja isarebane toob süüa.

2. Rebastel on üllatavalt palju ühist kassidega. Nagu kassidki, on rebased aktiivsemad pärast päikeseloojangut. Nende silmade ehitus võimaldab neil hämaras hästi näha ja saaki püüda. Isegi saaki jahivad nad nagu kassid — ohvrit jälitades ja talle hüpetega järele sööstes. Kuid sellega rebaste ja kasside sarnasused ei piirdu: näiteks on rebastel samamoodi tundlikud vurrud ka küüsi saavad nad sisse tõmmata nagu kassid.

3. Võrreldes teiste karnivooridega on rebaste levikuala väga lai. Rebaseid on kokku üksteist liiki ja neid võib leida nii arktilistest piirkondadest kui ka kuumadelt kõrbealadelt. Rebased on kohanemisvõimelised ja mitmekülgse toiduga leppivad loomad, mis võimaldab neil hakkama saada erinevates looduskeskkondades — neid leidub Aasia steppides, Euroopas, Põhja- ja Kesk-Ameerikas ja isegi Austraalias, kus teda peetakse sisserännanud liigiks.

4. Selleks, et jahti pidada, orienteeruvad rebased Maa geomagnetiliste jõujoonte järgi. Teadaolevalt on selline Maa magnetvälja tundlikkus veel lindudel, haidel ja kilpkonnadel.

5. Rebased on eeskujulikud ja hoolivad lapsevanemad. Nad toovad pojad ilmale kord aastas ning pesakonnas võib poegi olla üks kuni üksteist. Keskmiselt on rebaseperes kuus poega, kes sünnivad pimedatena ja avavad oma silmad alles üheksa päeva pärast sündi. Kui pojad on väikesed, elavad nad koos emaga urus ning toitu käib hankimas isarebane. Rebasekutsikad elavad koos vanematega kuni seitsmekuuseks saamiseni.

Rebaste hoolivust illustreerib mõni aeg tagasi Inglismaal aset leidnud juhtum, kus rebasepoeg oli püünisesse kinni jäänud, aga pidas kaks nädalat vastu, sest rebaseema käis talle iga päev toitu toomas.

6. Väikseim rebane kaalub kuni üks kilogramm. Tegemist on Sahara kõrbes elava fennekrebase ehk kõrberebasega, kes on kohastunud eluks kõrbekuumuses. Selleks, et end põletava kuumuse eest kaitsta, fennekrebased päeval magavad. Keha jahutamiseks on neil aga suured kõrvad, mis on abiks ka saagi tabamisel, sest võimaldavad kuulda väiksemaidki krabinaid ja krõbinaid.

7. Rebased on mänguhimulised ja sõbralikud loomad, kes ei pelga ka kokkupuudet inimesega. 2011. aastal kaevasid teadlased lahti 16 500 aasta vanuse haua ja leidsid sealt mehe ja rebase jäänused. Teadlaste arvates võis tegemist olla maetu lemmikrebasega. Leid osutus eriti üllatavaks seetõttu, et tollest ajast puuduvad andmed isegi inimese ja koera kooselu kohta.

8. Polaarrebaste külmataluvus on lausa hämmastav — nad hakkavad alles siis külmast lõdisema kui temperatuur on miinus seitsekümmend kraadi. Vaenlase silmis aitab neil märkamatuks jääda valget värvi kasukas, mis hooajaliselt värvi vahetab - muutudes suvel pruuniks või halliks.

9. Rebased suudavad teha kokku 40 erinevat häälitsust, millest veidraim on omalaadne kisa.

Allikas: Mentalfloss