Kristeli lugu: Hoiukoduks hakkamist ei planeerinud ma ette
Mina olen MTÜ Nurru Ometi üks hoiukodudest. Hetkel olen hoiukoduks olnud vaid kahele koerale. Hoiukoduks hakkamist ei planeerinud ma ette, vahel harva küll käis peast läbi mõte pakkuda ajutist kodu mõnele vaesele loomale, kuid tavaliselt see ainult mõtteks jäigi.
Ühel õhtul avastasin Facebookist postituse ühest hulkuvast koerast, kes oli üsna suures alakaalus. Kuna postituses olev koer asus minust vaid 20 kilomeetri kaugusel, otsustasin ta enda juurde võtta. Tänu heade inimeste abile, sai koer minuni transporditud. Kindel oli see, et koer peab leidma endale uue ja armastava pere, kuna mul endal on juba kaks koera ning rohkem loomi juurde võtta ei saa. Enne uude koju minekut, pidi koer, kelle nimeks sai Mona, külastama korduvalt arsti, kus ta kiibistati, steriliseeriti ning vaktsineeriti. Nüüdseks on Mona leidnud oma pere ning juba tükk aega naudib ta oma elu uues kodus. Kui Mona oli oma uude koju sõitnud, tundsin ma kohe, et pean uue looma hoida võtma, muidu jääb kodu liiga tühjaks. Vaatasin igapäevaselt kuulutusi abi ning hoiukodu vajavatest loomadest, kuid kuna suurem osa abivajajatest olid kassid, siis ei teinud ma veel ühtki kindlat otsust - olen pigem koerainimene. Nurru Ometi Facebooki lehte jälgisin ma juba pikalt, kuid ka seal vajasid hoiukodu pigem kassid, kuni sattusin postitusele kus otsiti kodu pisikesele koerale. Too pisike koer sai õnneks juba järgmisel päeval oma päriskoju, kuid jätkus veel koeri, kes abi vajasid. Nüüd on minu juures laikalaadne koer Paste. Paste nime vahetasime samuti ära ning nüüdseks on ta nimi Nessy. Ta on pärit Kuusalust, sellest loomavabrikust, millest meediaski juttu oli ning ka Tema otsib päris oma kodu. Kuusalust leiti 22 koera, kellest 18 on oma uues kodus, kasse oli kokku 6, kellest 5 on omale kodu leidnud. Kuna mulle väga meeldib koeri õpetada, siis üritasin ka Nessyt veidi treenida. Tulemus oli uskumatu: esimesel päeval ei saanud ta ühestki sõnast aru ning järgmiseks päevaks oskas ta istuda, lamada ning käppa anda. Võiks arvata, et loom, kes on elanud pisikeses puuris, ei oska absoluutselt käituda - Nessyga on vastupidi. Ta oskab rihma otsas ideaalselt jalutada, saab teiste loomadega hästi läbi ning on üleüldiselt väga sõbralik kõigiga. Kuna ta on alles umbes 1-aastane, siis loomulikult on ta ka üliaktiivne, tahab väga palju joosta, mängida ja inimestega suhelda. Väga vinge koer, kes sobiks hästi inimesele, kelle kodu asub maakohas, kus on koeral võimalus kas metsas või aias igapäevaselt ringi lipata. Nessyle meeldib väga ka toas olla, kuid selleks, et ta toas oleks rahulik, tahab ta siiski päeval võimalikult palju liikuda ja mängida. Praeguseks hetkeks on Nessy minu juures olnud veidi üle nädala - jah, ma olen selle aja jooksul ilma jäänud kõrvaklappidest, plätudest ning joogiklaasist kuid ma ei kahetse, et ma sellele koerale hoiukodu pakkusin. Tema siiras olek ja suurepärane iseloom korvab nii need vanad plätud kui joogiklaasi. Tulevikus kavatsen kindlasti veel nii mõnelegi loomale hoiukodu pakkuda. Kui keegi veel kahtleb, kas hakata hoiukoduks või mitte, siis igal juhul jah. See kui saad mõnda õnnetut hinge aidata, tekitab suurepärase tunde. Selleks, et rohkem tänavaloomi ei tekiks, palun steriliseerige/kastreerige oma lemmikud!
