Beagle on kõige väiksem jahikoer. Tänapäeval kasutatakse neid jahikoertena ja seltsikoertena.
„Begles“ – prantsuspärane termin, mis tähendab ammuli sui. Tänapäeva beagle pärineb Inglismaalt. Julged, väga aktiivsed, energilised, vastupidavad ja sihikindlad. Beagle’id on tasakaalukad, intelligentsed ja meeldivad loomad, kellega on lihtne koos elada.

Välimus
Kuigi beagle’it kasutati kuni 1940ndateni töökoerana, peab ta tänapäeval vastama järgmistele standarditele. Pea on suhteliselt lühike ja veidi kuplikujuline. Kõrvad on pikad, alaservast ümardunud. Ettepoole tõmmates ulatuvad peaaegu ninapeeglini. Koon on mõõdukalt pikk ja nelinurkse kujuga. Ninasõõrmed on suured ja musta värvi. Silmad on tumepruunid või pähklipruunid ja üsna suured. Kael on piisava pikkusega, toetudes lihaselistele õlgadele. Selg on lühike ja sirge, jalad sirged, hüppeliigesed tugevad, reied lihaselised. Saba on kõrge asetusega ja kergelt kaarjas. Näituskoertel on lubatud kõik tuntud hagijate karvkatte värvused, välja arvatud maksakarva pruun.
Nii emaste kui ka isaste turjakõrgus on 33-40 cm ja kaal jääb vahemikku 8-14 kg.

Toitmine
Beagle ei ole valiv sööja ja talle võib pakkuda 1-2 korda päevas nii kuiv- kui ka konservtoitu. Neil on soodumus ülekaalulisusele, seega peab õigest toidukogusest kindlasti kinni pidama.

Suhtlus
Beagle on heasüdamlik koer ja saab hästi läbi ka teiste koertega. Beagle on aretatud karjas elama, seega võtab ta ka oma elu koos teiste pereliikmetega tõsiselt. Beagle’id saavad lastega hästi läbi, kuid kassidega hea suhte loomiseks tuleks neid omavahel juba varajases vanuses harjutama hakata. Beagle’i võib sageli leida kodus nina maas ringi uitamas. Nii koostab ta oma territooriumi haistmiskaarti. Ta kontrollib oma piirkonda perioodiliselt ja kui miski on puudu, annab ta sellest häälekalt märku. See teeb beagle'ist hea valvekoera, kuid kui varas on juba majas sees, võib beagle tahta temaga hoopis mängima hakata.

Aktiivsus
Beagle ei vajab palju liikumist. Kuna koeral on väga tugev jahtimisinstinkt, ei tohiks teda rihmata jalutama viia enne, kui koer allub täielikult käsklustele. See võtab aga kindlasti kaua aega, kuna koeral on tugev instinkt lõhnadele järgneda. Samal põhjusel peaks ka aed olema kõrge taraga ja kindlalt kinni. Beagle on ka suurepärane kaevaja ja leiab väljapääsu ka kõige võimatumas olukorras. Hea viis koera liikumises hoidmiseks on lasta tal oma jahtimisinstinkte kasutada nt jäljevõistlustel. Kokkuvõttes on beagle'ile liikumine ülioluline, seega ei sobi ta eriti linnainimesele.

Treenimine
Beagle'i koolitamisega peab varakult alustama, vastasel juhul hakkab koer rakendama oma lemmiktegevusi - liigne söömine ja pahanduste tegemine. Beagle'ile meeldib oma peremeest rõõmustada, kuid talle peab kindlasti õpetama mis on lubatud ja mis mitte. Omanik peab olema kindalmeelne ja järjepidev.

Pesakond
Pesakonnas võib-olla 2-14 kutsikat, kuid keskmine järeltulijate arv on 7.

Eluiga
Hästi aretatud beagle'i keskmine eluiga on 12-15 aastat.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena