Dobermann kuulub töökoerte rühma. Algselt rakendati neid politseitöös, tänapäeval on nad pere- ja valvekoerteks. Arvestades dobermanni pikka ajalugu valve-, sőja- ja politseitöös ei ole üllatav, et sőnad tuline, äge ja metsik seostuvad temaga sageli. Kuid iga dobermanniomanik vőib kinnitada, et tulisus iseloomustab enam tőu lojaalsust ja kiindumust.
Välimus
Dobermanni pea on pikliku tömbi kiilu kujuline, mis laieneb kõrvade suunas. Kolju ülaosa on lame, põsed on tasased ja huuled on kitsad. Lõuad on jõulised ja kääritaolise hambumusega. Musta karvkattega koertel on must nina ja pruunidel koertel on see pruuni värvusega. Sügava asetusega silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised ja sõltuvalt karvkatte toonist kas keskmise või tume pruuni värvusega. Kõrvad on põskede lähedal rippuvad. Kael on sirge ja lihaseline, keha suunas laienev. Ribid on hästi kaardunud. Turi on rõhutatud. Saba hoidub seljajoone kõrgusele. Tugeva luustikuga jalad on sirged ja asetsevad paralleelselt. Kõõlus peab abaluu suhtes olema 90-kraadise nurga all. Käpad on koondunud ja hästi kaardunud.
Isaste koerte turjakõrgus jääb vahemikku 68-72 cm, emastel 63-68 cm. Dobermannid kaaluvad 32-45 kg.
Toitmine
Dobermann on suur, laia rinnaga koer, kes on vastuvõtlik mao tursumisele, seega ei tohi talle tund enne ja pärast treeningut süüa anda. Toidukoguse peab jagama päeva peale kaheks. Korrektseks kasvamiseks ja arenemiseks peab kutsikale esimese kahe aasta vältel pakkuma toitaineterikast toitu. Dobermanni kutsikas kasvab väga kiiresti ja varajases vanuses on toit väga tähtis. Toidulisandeid, eriti just kaltsiumi, ei tohi koerale anda.
Suhtlus
Dobermann on intelligentne, aktiivse mõtlemise ja liikumisega koer. Koera peab kindlasti treenima, vastasel juhul hakkab tal igav, mis võib viia käitumisprobleemide tekkimiseni. Kui koera on juba varajases eas sotsialiseeritud, saab ta hästi läbi nii laste kui ka teiste lemmikloomadega. Dobermann on truu ja südamlik koer, kes kaitseb ka kodu. Ta kiindub tugevalt ühte inimesse. Koer ei salli narrimist, seega peaks seda kindlasti lastele meelde tuletama. Võõrastesse suhtub koer valvsalt, kuid mitte kunagi agressiivselt. Treenimata koer võib muidugi ka probleeme tekitada. Koera käitumisel mängib suurt rolli omanik ja treenimine. Kui teil pole koera jaoks piisavalt aega, siis dobermann teile ei sobi.
Aktiivsus
Kuni koera üheaastaseks saamiseni peaksid treeningud lühiajalised olema. Liigne treenimine võib liigeseprobleeme põhjustada. Dobermann on aktiivne koer, kes naudib ujumist, rihmata jooksmist ja treeningut jalgratta kõrval.
Treenimine
Dobermann on väga intelligentne koer, kes soovib alati omanikule head meelt valmistada. Ta teab, kes on peremees ja kiindub tõeliselt kogu perekonda. Treenimisel peab omanik olema kindlakäeline ja järjepidev. Koera peab kindlasti juba varajases eas sotsialiseerima ja koolitama hakkama. Kui teil pole piisavalt kogemusi koerte treenimisel, siis pole dobermann teile kõige õigem koer.
Pesakond
Pesakonnas on keskmiselt 8-12 kutsikat.
Eluiga
Dobermann elab keskmiselt 10 aasta vanuseks.
