Jaapani akita kuulub seltsikoerte rühma. Tänapäeval on nad seltsi-, valve- ja näitusekoerad. Kui akitat peaks kirjeldama kahe sõnaga, võiks nendeks olla kiinduv ja peenetundeline. Nad on vaiksed koerad, kellele meeldib asjade käigul silma peal hoida.
Välimus
Akita pea on piklik ja kitsas, otsmik on lai. Lõuad on tugevad ja kääritaolise hambumusega. Silmad on küllaltki väikesed, mandlikujulised ja tumepruuni värvusega. Kõrvad on väikesed, paksud, kolmnurkse kujuga ja otstest veidi ümarad. Kael on paks, lihaseline, suhteliselt lühike. Õlad on tugevad ja jõulised. Esijalad on hea luustikuga ja sirged; tagajalad on tugevad ja lihaselised hästi arenenud reitega. Käpad on paksud, ümarad ja hästi kaardunud. Saba on suur ja kohev, kõrge asetusega ja hoidub rõngjalt üle selja.
Emaste koerte turja ideaalkõrgus on 61-66 cm ja isastel 66-70 cm. Koerte kaal jääb vahemikku 34-50 kg.
Toitmine
Akitad ei ole valivad sööjad ja nad ei vaja suures koguses toitu.
Suhtlus
Akita ei sobi esmakordselt koeraomanikuks saavale inimesele. Ta on iseseisev ja küllaltki domineeriv koer. Võõraste laste ja teiste koerte juuresolekul peab koeral kindlasti silma peal hoidma. Kuid näiteks kasside suhtes on akita suhteliselt rahulik. Emased koerad saavad lastega paremini läbi. Akita on väga truu loom kogu oma perele. Akita sobib hästi valvekoeraks, kuigi ta ei haugu palju. Koeral on tugev jahiinstinkt ja seda peab alati meeles pidama.
Aktiivsus
Akita vajab lihaselise keha säilitamiseks palju liikumist. Kui lubate koeral vabalt ringi joosta, ärge unustage, et akita on jahikoer.
Treenimine
Akita on peremehelik, kuid intelligentne koer ja vajab põhjalikku kontrollimist. Koerale ei sobi karmikäeline treenimismeetod. Akitat ei tohi kunagi lüüa ega karistada. Ta vajab kindlat ja hella kohtlemist. Koolitusel on oluline järjepidevus ja varases eas alustamine
Pesakond
Pesakonnas võib-olla 3-12 kutsikat. Keskmine arv on aga 7 või 8.
Eluiga
Akita võib elada isegi 15 aasta vanuseks. Koera keskmine iga on umbes 10 aastat.
