Lhasa Apso ehk Apso Seng Kyi on pärit Tiibetist, pühast Lhasa linnast. Uskumuse järgi pidi Lhasa Apso omamine tooma őnne ja heaolu ning rahvas pidas koeri pühade laamade aaskehastusteks.
Lhasa apso kuulub seltsikoerte rühma. Algselt kasutati neid templite sees valvekoertena ja nad olid munkadele seltsiks. Tänapäeval on nad perekoerad. Kuigi nad on väga tillukesed, on nad väga enesekindlad koerad, kes ei lase end käsutada ja annavad sissetungijatele kohe oma olemasolust teada.
Välimus
Koera pea on suhteliselt kitsas, kaetud pikkade karvadega, mis langevad ka silmadele. Koeral on ka pikk habe ja vuntsid. Silmad on tumedad, keskmise suurusega ja ovaalsed. Koon ei tohi ruutjas olla. Kõrvad on suured, rippuvad ja rikkalike pikkade karvadega. Koeral on pööratud käärhambumus. Kael on tugev ja hästi kumerdunud ning liitub tahapoole asetsevatele õlgadele. Jalad on lühikesed ja lihaselised. Keha pikkus peab ületama turja kõrguse. Käpad on ümarad ja rikkaliku karvkattega. Saba on hästi karvane, kõrge asetusega ja hoidub selja kohale. Saba otsas on sageli „kõverik". Kasukas on pikk, karm ja rikkalik. Lubatud kõik värvused.
Koera turjakõrguseks võib-olla 25-28 cm (ideaalkõrgus on 25,4 cm). Kaal jääb vahemikku 6-7 kg. Emased koerad on veidi väiksemad.
Toitmine
Lhasa apso on toidu suhtes vähenõudlik koer. Ta on vastuvõtlik seljaprobleemidele, seega ei tohiks koera kindlasti üle toita.
Suhtlus
Lhasa apso on truu, usaldusväärne ja intelligentne koer. Ta saab hästi läbi laste ja teiste koertega. Lhasa apso võib küllaltki isepäine olla. Võõraste suhtes on ta umbusklik. Lhasa naudib väga laste seltskonda.
Aktiivsus
Koer vajab suhteliselt palju liikumist, kuna lhasa on vägagi energiline koer. Kuid ta on rõõmus ka siis, kui ta saab kodus lihtsalt mängida. Koer suudab päevas jalutada mitmeid kilomeetreid.
Treenimine
Lhasa apso on intelligentne väike koer, kes võib küllaltki kangekaelne olla. Seepärast peab treenimisega juba varajases eas alustama. Kannatliku ja järepideva koolituse tulemusena saab lhasast küllaltki kuulekas koer. Lhasa apso on tundliku hingega koer ega talu kõrgendatud häält. Koer võib karjumise peale enesesse tõmbuda ja depressiooni langeda. Koera ei tohi ka liialt hellitada, nii võivad käitumisprobleemid tekkida.
