Birma kassi tuntakse ka nime all Püha Birma kass. Tema kaubamärkideks on sügavsinised silmad ja valged „sokid“ iga käpa otsas. Esimest korda tunnistati teda tõuna Prantsusmaa Kassiklubi poolt 1925. aastal, Inglismaal 1966. aastal ja USAs aasta hiljem.

Kui palju on Eestis Birma kasse, millal nad siia jõudsid, milline on Birma kasside välimus ja iseloom, sellele aitab vastuse saada Kati Valkenpert.

Kati Valkenpert ja tema kassid

Kati Valkenpert on aastast 2009 Püha Birma kasside kasvataja ja tema on ka üks Püha Birma Eesti Tõuklubi loojatest. Põnev on see, et tegemist on ainukese sellise tõuklubiga Eestis, kui võtta arvesse ka kõik teised kassitõud. Klubi loodi aastal 2012 ja sinna kuuluvad ka kasside omanikud, mitte ainult kasvatajad.

Kati on kassidega kokku puutunud juba lapsepõlvest alates – suvel, vanaema juures maal olles olid seal alati ka kassid.

Kuna Katil on täna hoovis ka saksa lambakoer, siis tahan teada, kas Kati on kassi- või koerainimene? Ta kinnitab, et esialgu oli ta koerainimene, kelle unistus oli saada endale just saksa lambakoer.
Abielludes tekkis Kati mehel mõte, et lastel võiks olla ju kass. Esimene kiisu oli täiesti tavaline triibuline kass, kes aastasena õnnetult surma sai. Pärast seda otsustati võtta uuesti kass, kuid nüüd juba tõukass.

Perega mindi kassinäitusele. Esialgu oli plaan võtta briti kass, kuid näitusel oli Soomest pärit Püha Birma kass, kes oli noor, mänguline ja atraktiivne. Nüüd oli selge, milline kass tuleb võtta.
Kassiklubi Felix suunas neid birma kasside kasvataja Klaudia Sootsi poole ning 2003aastal oligi Kati peres pruuni maskiga birma kass. Kati esimene kass oli Klaudia Sootsi esimese aretusemase kassi järglane. Too sama aretusemane, kes oli ühtlasi ka esimene birma kass Eestis leidis hiljem üheksaaastasena kodu Kati ämma ja äia juures Nüüd on see kass juba 18aastane!
Katil endal on kodus kaks täiskasvanut emast ja kaks täiskasvanud isast birma kassi, kuid on ka üliarmas neljakuune kiisupreili, kes on mängulusti täis.

Sügavsiniste silmadega imearmas kiisu

Kati kinnitab, et kõikide kassitõugude puhul on oluline, et nad oleksid vastavuses ja kooskõlas tõustandardiga – mida rohkem seda parem. Birma kass on keskmist kasvu, kaalub umbes 3–5 kilo, on ka suuremaid ja väiksemaid. Nad on tugeva kehaehitusega, keha on ristkülikukujuline, neil ümar pea, kusjuures pea on südamekujuline. Tal on "rooma" nina ja paksud põsed, laiad kõrvad, ümmargused sinised silmad, keskmise pikkusega kohev saba ning pikk, kuldselt läikiv siidine karv.
Rooma nina!? Kati tõdeb, et nina peal on väike kühmukene. Lõug peaks olema ninaga ühel joonel.
Kõrvad suhteliselt väikesed ja ümarate otstega. Asetsevad koljul laiema vahega ja veidi kaldu.
Silmad on kujult kergelt ovaalsed ja sügavsinised, safiirsinised.
Birmade liikumine on lõvilikult graatsiline, millele aitab kaasa seegi, et tagumised jalad on veidi pikemad kui esimesed. Lõvilikkust rõhutab ka kaela ümber olev kohev karvakrae.

Karvkate ja käpaotsad

Karvkate on poolpikk, pehme ja siidine. Neil ei ole nii palju aluskarva nagu seda on näiteks pärsia ja himaalaja kassil. Kassipojad sünnivad valgetena. Looma kasvades ilmuvad kasukale järkjärgult tumedamad toonid.

Birma kasside keha on kreemikasvalge. Neil on imekaunid valged käpad ja nn värvipunktid, mida on näha näol, kõrvadel, jalgadel veidi enne valgeid käppasid, genitaalidel ja sabal.

Värvitoone on Birma kassidel lubatud 20. Mõned on haruldasemad kui teised. Nii on Katil kodus Eesti ainus emane punane tabby birma kass ja kilpkonn tabby (näol on nii laigud kui ka triibud), emastest kassidest on veel sinise maskiga kiisu ja kilpkonna maskiga kiisu.

Karvkatte hooldamine on lihtne, paar korda nädalas tuleb harjata ja kammida. Birma kassid ise tavaliselt armastavad ja naudivad kammimist väga. Näitusekasse pestakse ja hästi ettevalmistatud birma kasukas näeb välja nagu ühtlane vatipall.

Püha Birma oluliseks tõutunnuseks on valged käpaotsad (täiesti valge karvaga ongi birma kassidel ainult käpaotsad). Täiesti õige ulatusega valgeid käpaotsi on väga keerukas aretada. Tagakäppadel peaks valge ala ulatuma kiiluna päka alla. Ideaalsed valged sokid peavad olema ühekõrgused ja sümeetrilised.
On ka neid kasse, kelle käpad ei ole valged – sellist kassi aretuses ei tohiks kasutada ja pigem on selline kass kodu- kui näitusekass.

Iseloomult leebe

Püha Birma kassi iseloom on täpselt niisama kaunis, leebe ja võluv, nagu tema välimuski.
Birma kassi kohta öeldakse, et ta on müstiline, maagiline ja võluv, juba ainuüksi oma silmade pärast. Oma käitumiselt on nad õrnad ja ta võib olla omanikule parim sõber. Käitumiselt on ta graatsiline, majesteetlik ja tasakaalukas, iseloomu poolest aga äärmiselt õrn, armastav ja sõbralik. Ta on uudishimulik, natuke vallatu, väga intelligentne ja läbinisti hea iseloomuga.

Kati võib oma pere kasside põhjal öelda, et kõik birmad on siiski pisut erineva iseloomuga. Igal isendil on ikkagi omad väikesed eripärad. Mõni on pealetükkivam ja nõuab rohkem tähelepanu. Selline ronib igal võimalusel sülle või istub televiisori ette (vaadake mind!). Teine on rohkem omaette ja vahel õnnistab omanikke oma leebe lähenemisega.

Kuna Kati kasvanduses on rohkem kasse, võib nende vahel tekkida ka väikeseid naginaid. Nad panevad paika oma hierarhiaredeli ja kehtestavad oma positsiooni vahel omade hulgas. Näiteks elas Kati pere vanem isane kass rõõmsalt koos isase kassipojaga, aga teatud vanuses vajas noorem tema arvates juba “koha kätte näitamist”.

Tänapäeval loetakse birma kassi eliittõugude hulka. "Pühad" kiisud tõusevad teiste kasside hulgast esile oma võluva välimuse ja mõnusa iseloomuga. Nad armastavad inimese lähedust ja pikutavad meelsasti süles või läheduses. Nad on hästi kohanemisvõimelised ja sotsiaalsed loomad. Saavad enamasti hästi läbi pere teiste loomadega. Taluvad hästi ka laste vahel üsna “ebamugavaid” tähelepanuavaldusi. Viimasest Kati kasside pesakonnast läks üks kiisu peresse, kus on pooleteistaastane laps.

Üliviisakas kiisu ei põgene ka külaliste eest, vaid laseb ennast segamatult imetleda ja
patseerib rahulikult ringi. Püha Birma kass armastab kõiki pereliikmeid, aga valib nende seast välja ühe niinimetatud oma inimese. Kui birma kass on kodus, siis ei ole tema omanik mitte kunagi üksi.
Kati lisab, et birma kass on veidi selline koeralik kass, kes võib pehme palliga mängides seda suus tassida ja isegi sulle tuua.

Väga uudishimuliku loomana süveneb ta kõikidesse kodustesse toimingutesse. Omamoodi naljakas on, kui birma tõsise näoga "abistab sul pesu sorteerida" või arvuti klahvidele vajutades sinu sõnadesse numbreid ja ootamatuid tähemärke lisab. Kati meenutab, kuidas ühele isaskassile meeldis koos Kati abikaasaga ahju kütta
Ka armastab Püha Birma jutustada. Oma meloodilise häälega räägib ta hommikul ärganud või koju saabunud pereliikmele oma tegemistest.

Hooldus ja tervis

Selleks, et loom püsiks hea tervise juures, peaks tema menüü olema kvaliteetne, täisväärtuslik ja mitmekülgne ning alati olemas puhas vesi, sest birmad armastavad palju juua.

Birma kassid kasvavad aeglaselt. Täiskasvanud looma suurusse jõuavad nad enamasti alles kolmandal eluaastal. Kassipojad vajavad oma ema suhteliselt kaua ja seetõttu ei tohiks neid ära anda enne, kui nad on saanud kolmekuuseks.

Kati kinnitab, et birma kass on üldjoontes väga terve tõug. Täna tehakse siiski paljudel aretuse birmadel juba südameuuringuid. Kassidel üldse võib esineda ka neerupuudulikkust. See johtub paljuski kasside söötmisest ja ka neid uuringuid tehakse juba paljudele Eesti aretuse birmadele.
HCM/RCM - südameuuringud tehakse Püha Birma aretusloomadele suhteliselt igaks
juhuks. Ohustatud tõgudeks on tegelikult maine coon, ragdoll, briti lühikarvaline, ameerika lühikarvaline, norra metskass, pärsia kass ja paljud teised. Kuna Püha Birma aretuses on kasutatud pärsia kasse ja ragdoll on ise birma kassist aretatud, siis peab Kati mõistlikuks ka oma aretuses olevaid birmasi kontrollida.
PKD - krooniline neerupuudulikkus, rahvapäraselt öeldes haiged neerud, on vanemate
kasside seas küllaltki sagedane haigus. Krooniline neerupuudulikkus tekib kui neerud saavad kahjustada ning väheneb nende võime verest jääkaineid välja filtreerida. Kassidel esineb neerupuudulikkust kolm korda sagedamini kui koertel ja seepärast teeb Kati aretuskassidele ka neid uuringuid.

Millist toitu anda?

Kati on andnud varem oma kassidele kvaliteetset kuivtoitu, lisaks toorest loomaliha. Kuna üks Poolast saabunud kiisu oli olnud toortoidu peal, siis katsetab Kati toortoitumist ka teiste kassidega ja see tuleb neil hästi välja. Toortoidus kasutab Kati enamasti kanaliha, kuid ka muude lindude liha, lisatakse pisut hakklihamasinas purustatud kanakonte, lisaks ka kanasüdameid ja kanamaksa. See mass segatakse kokku portsjoniteks, mida on sügavkülmast hea võtta. Lisaks veel vitamiinid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid