Miks vihati Lääne-Euroopas keskajal kasse?
Ometi täitis kassid keskajal inimeste teenistuses olulist rolli - nad hävitasid tüütuid närilisi, kes kippusid inimeste toiduvarude kallale ja levitasid haigusi. Sellest hoolimata nägid keskaja kirjamehed kasse pigem negatiivses valguses. Hiirt püüdvat kassi võrreldi inimhingi püüdva saatanaga.
12. sajandiks juurdus assotsiatsioon saatanaga veelgi enam. Musti kasse peeti lausa saatana käsilasteks. Hereetilisi usurühmitusi, sealhulgas katareid ja valdeslasi süüdistati katoliku kirikutegelaste poolt kasside kummardamises ja austamises.
Kui 14. sajandi alguses Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus Templirüütlite ordu laiali saatis ja selle liikmed arreteeris, süüdistati templirüütleid selles, et nad olevat jumalateenistustele lubanud kasse ja olevat kasside poole isegi palvetanud.
Tagakiusamise alla langesid ka nõiad, kes usuti end olevat suutelised lausa kassideks moondama. See viis selleni, et paavst
Innocentius VIII kuulutas 1484. aastal, et kass on saatana lemmikloom ja nõidade ebajumal.
Irina Metzler, Swansea ülikooli professor toob oma raamatus "Heretical Cats: Animal Symbolism in Religious Discourse” välja, et kasside sõltumatu loomus oli üheks põhjuseks, mis tekitas inimestes nende loomade suhtes ebausku. Keskaja inimesed uskusid, et kõik loomad on jumala looming, loomade ülesanne oli inimest teenida ja inimese ülesanne nende üle valitseda. Kuid isegi kõige taltsamat kodukassi ei saa vastu tema tahtmist õpetada koera moodi kuulekas olema, kui ta seda ise ei taha.
Kuid nõidadest, müstikast ja ebausust läbi imbunud keskaja Euroopas leidus ka neid, kes pidasid kasse armastatud lemmikloomadena. Näiteks pidasid kasse nunnad.
Kui Lääne-Euroopas usuti, et kassid on saatana käsilased, neid kaasati nõiaprotsessidesse ja põletati koguni tuleriidal, siis Lähis-Idas olid kassid väga armastatud. Kristlike palverändurite kinnitusel olid moslemid kassidesse väga kiindunud. Võimalik, et neile meeldis kasside puhtusearmastus. Lähis-Idas eksisteerisid keskajal koguni heategevuslikud grupid, kes hoolitsesid, et ka tänavakassidel oleks kõht täis.
