Kassid, tuvid ja rotid on inimesest targemad. Kuidas nii?
Loomade uurijatel pole ühtset skaalat liikidevahelise IQ hindamiseks, sest iga loomaliik on kahastunud erinevateks tegevusteks, mis teeb nende omavahelise võrdlemise raskeks. Kas osavus keskkonda kaardistada teeb kassi targemaks kui tuvi, kellel on annet matemaatiliste probleemide lahendamiseks?
Omatte probleemide võrgustiku loob veel mõistete intellekt ja intelligentsus kasutamine.
"Kui ruumiline navigatsioon läheks ka inimeste puhul arvesse intelligentse käitumisena, saaksid New Yorgi taksojuhid rottidelt kindlasti lüüa. Lisaks, kui me peaksime lendama, kasutama kajalokatsiooni, ehitama pesa ... inimliik ei toimiks," arvab Laurie Santos, Yale'i võrdleva käitumise labori juht.
Ehk teisisõnu - kõik see, mida me näeme looduses - raevukalt kaevavad oravad, põõsates nahistavad rotid, kõikjal ja kõike nokkivad tuvid - see on loendamise, meeldejätmise, ohtude aimamise ja probleemide lahendamise keeruline kunst.
Millised on nende liikide kõige arenenumad oskused, mida inimene enamasti ei märka? Vaatame lähemalt.
Tuvi - matemaatikageenius
Paljude inimeste arvates ei tee tuvid muud, kui söövad ja roojavad. Kuid tegelikult on nad väga andekad erinevaid asju ära tundma ja märkama. Hiljuti tõestas üks Uus-Meremaa uurija, et tuvid on võimelised gruppidesse asetatud - üks, kaks ja kolm - asju lugema. Ilma eelneva ettevalmistuseta saavad nad ka aru, et kuus on suurem kui kolm. Enamus lapsi taipab seda tõsiasja alles umbes nelja-aastaselt.
2011. aastal tõestasid Jaapani teadlased, et tuvid teevad vahet gruppidesse kogutud erinevate inimeste fotodel ning isegi erinevate kunstnike maalitud piltidel - näiteks Van Goghil ja Picassol. See viis aga mõned inimesed mõttele, et tuvid ei tee vahet heal ja halval kunstil.
Rott - vabadusvõitleja
Võib tunduda šokina, et üks inimeste pool tvihatuimaid loomaliike, rott, jagab meiega ühist, väga olulist ja inimlikku omadust: altruismi ehk omakasupüdmatust.
Chicago teadlased tegid katse, pannes rotid puuri niiviisi, et üks oli suuremas puuris vaba ja teine selle sees asuvas väiksemas luku taha pandud. 30st n-ö vabast rotist puksis 23 nii kaua vastu väiksema puuri ust, kui see avanes ja teine rott välja pääses.
Seejärel pandi suuremasse puuri vaba roti juurde tükike maistvat šokolaadi. Kuid ikkagi vabastas rott esmalt kaaslase ja alles siis läksid nad koos šokolaadiga maiustama.
Kass - lihastega õppija
Üks veidramaid kasside oskusi on oma ümbruskonna kaardistamine. Kui inimene lihtsalt vaatab ringi, kus asuvad laud ja teler, et mitte nende vastu põrgata, siis kass jätab esemete asukoha meelde neid füüsiliselt puudutades.
Selle avastuse tegid paar aastat tagasi Kanada teadlased, kasutades kasse ja eemaldatavaid barjääre. Kui kass astus toidu juurde minnes üle barjääri, jäi see talle meelde ja ta tõstis jalgu ka siis, kui barjääri hiljem enam sellel kohal polnud. Kuid kui ta nägi takistuseks pandud objekti ainult kaugelt, ilma eelnevalt füüsilist kontakti omamata, siis komistas ta toidu juurde minnes selle otsa kindlasti.
Selle nähtuse põhjus ei ole teadlastele veel lõpuni selge, kuid nad usuvad, et tegemist on ajukoore funktsiooniga, mis saadab aju erinevatesse osadesse signaale nii, et osad kustuvad esile lihaste liikumise ja teised takistuse meeldejätmise. Laps õpib sellised asjad selgeks alles umbes viieaastaselt.
Vares - probleemide lahendaja
Varesed on hirmutavalt targad. Nad ei näi käituvat mitte ainult instinktide, vaid lausa metoodilise plaani kohaselt. Teadlased panid vareste tarkuse proovile katses, kus toidutükk oli seotud nööri külge. Nööri üks ots oli kinnitatud õrre külge, millel lind istus, ja teine, toiduga, pandi üle võreseina rippuma, et vares seda nägi, kuid kohe kätte ei saanud. Paar minutit mõelnud, hakkasid varesed nööri sikutama nii, et toidutükk üle võre nende poolele kukkus. Kergus, millega linnud ülesande lahendasid, pani teadlased arvama, et nad kasutavad loogilist mõtlemist. Midagi, mis paljudel inimestel puudub.
Varesed tunnevad nägupidi ära ka linnud, kes nende toidutagavarasid on tühjendanud, ning väldivad edaspidi toidu peitmist selliste isendite juureoslekul.
