Borka lugu: kassike, kelle koduks oli seitse aastat plekkämber
Borka jäi silma ühele loomasõbrale kadunud koera otsingute käigus Jüri alevikus. Tuli välja, et see plekkämber, millest ta leiti, oli tema koduks olnud juba seitse aastat. Just nii palju aega tagasi ilmus ta kohta, kuhu ta elama jäi. Kuna Borka oli ise õuele tulnud, siis kohalikud elanikud ei pidanud tarvilikuks talle abi otsida ning lähtusid mõttest, et ise tuli, ise läheb — kuidas, pole juba kellegi teise mure peale Borka enda.
Selles osas läksid aga loomasõprade arvamused kohalike omast täielikult lahku ning nad viisid Borka loomakliinikusse. Tõsine alatoitumus, lestainfektsioon, nohu, mädanev silm, sissepoole keerus silmalaug, kaks lahtist ja mädanevat haava ja kolm korda õhupüssist tulistatud. Üks neist kuulidest oli purustanud rinnakuluu, mis leidmise ajaks oli juba valesti kokku kasvanud. Esimese nädala veetis kass loomakliinikus statsionaaris — haiglavoodis.
Kui kriitiline olukord mööda sai, kolis Borka Kassiabisse kodusele ravile. Ta tõestas kõigile, et on rõõmus, sõbralik, aktiivne ja hea isuga kassipoiss vaatamata kõigele, mis ta läbi on elanud. Nädal aega intensiivset ravi, igapäevaseid ninaloputusi, antibiootikume ning käesoleva aasta 14. jaanuariks oli Borka juba piisavalt kosunud. Planeeritud kliinikuvisiidil sai korrigeeritud silma ärritav laug, tehtud narkoosi all sügavam kõrvaloputus ja ka kastreerimine. Nagu eelnevalt sai mainitud, on Borka kehas ka kolm õhupüssikuuli. Kuigi algselt oli plaan need välja võtta, siis pärast viimast röntgenit otsustas arst neid mitte opereerida.
Esimene on rinnakuluus ja seda ei saa luu seest nii lihtsalt kätte. Teine on sabajuure juures, sabanärvide läheduses ning opereerides tekib risk, et saba võib liikumatuks jääda. Kolmas on sügaval kõhuõõnes ja seda peaks sealt otsima, kuid see nõuab rasket ja keerulist lõikust.
Kogenud veterinaari ettepanek oli Borkat jälgida ning kui paistab, et looma enesetunnet kuulid kuidagi ei häiri, siis selliseid lõikuseid pole hetkel mõtet plaani võtta. Seega tegeleme kõigi muude terviseprobleemide kontrolli alla saamisega.
Kahjuks ei ole Borka ei esimene ega viimane kass, kellega selliseid asju juhtub ja eriti hirmus on näha kasvavat kasside tulistamise tendentsi. Borka jaoks aga tunduvad väljavaated hetkel aina paranevat ning lootust on, et ainsaks väliseks meenutuseks eelnevast elust jääb natuke turritav rinnakuluu, mis Borkat ennast ei paista üldse segavat.
Kassiabi kassimuinasjuttude jätkumisele saab igaüks kaasa aidata — kodu otsivate kasside ning abistamisvõimalustega on võimalik tutvuda Kassiabi lehel.
Fotod: Kassiabi MTÜ
