Alaveski karude tulevik: loomakaitsja Kadri Võrel selgitab karude probleemi tagamaid

Eestimaa Loomakaitse Liidu Lõuna-Eesti piirkonna juht Kadri Võrel selgitab Alaveski karude probleemi tagamaid ja hetkeolukorda.

Kadri Võreli kinnitusel peatuvad karud Alaveskil ajutiselt, sest karupoegadele, kelle ema oli pesast minema peletatud, oli vaja leida ajutine peatuspaik, et nad ei hukkuks. Samas on pidevalt karupoegadele uut kodu otsitud. "Hetkel on Venemaal üks soovija, aga veterinaar- ja toiduamet (VTA) teatas, et Eestis möllanud sigade Aafrika katku tõttu ei või karusid transportida. Aga Venemaal on samuti katk ja kogu teekond läbib sigade Aafrika katku alasid," selgitab Võrel VTA absurdsena tunduvaid nõudmisi.

Kadri Võrel selgitab, et karupoegade aed on muudetud igati põgenemiskindlaks. Seespool tara on topelt elektrikarjus ning on ka näha, et karude jäljed tarani ei ulatugi.

Eestimaa Loomakaitse Liit on seisukohal, et VTA poolt tehtud ettekirjutused on alusetud ning aed ei vaja muutmist, sest üheski seaduses pole kirjas, kui kõrge peab üks karude aed olema. "Seega pole alust nõuda karudele 4 meetrit kõrget aeda. Kui mõelda Euroopa loomaaedade peale, siis ei tea ühtegi loomaaeda, kus oleks 4 meetrit kõrge aed," toob Võrel näite.

"Kuna ettekirjutuste täitmine on muutunud võimatuks, siis pargi omanik on ahastuses. Ühe ettekirjutuse kohaselt tuleb karud ka hukata," selgitab Võrel, kuid kinnitab, see ettekirjutus kindlasti täitmisele ei lähe, sest Eestimaa Loomakaitse Liit teeb omalt poolt kõik, et kõige mustemat stsenaariumit vältida.