Kassid suudavad merevett juua. Erinevalt inimestest on kassidel niivõrd osavalt tegutsevad neerud, et merevett juues filtreerivad need vedelikust soola välja – nii jääb järele puhas vesi, millega keha niisutada.
… kuid ometi ei tunne nad magusaid maitseid. Ükski kass ei saa kunagi teada, mis maitsega sinu lemmikkook on. Miks? Neil puuduvad magusaid maitseid tunnetavad keeleretseptorid.
Leidub kasse, kellel on pöidlad. Tegelikult ei ole need küll pöidlad, kuigi nad sedamoodi välja näevad. Tegemist on lihtsalt ühe lisavarbaga.
Kassid kuulevad delfiine (vähemalt teoreetiliselt). Nende neljajalgsete kõrvad suudavad vastu võtta ultraheli, mida tekitavad paljud närilised ja delfiinid suhtlemise eesmärgil.
Kassi nina on sama unikaalne kui inimese sõrmejälg … kuid ometi ei näe need vahvad karvapallid seda, mis nende nina all paikneb. Sellel põhjusel võibki neil toit märkamata jääda.
Isaac Newton leiutas pisikese „kassiukse“ pärast seda, kui tema enda kass füüsiku valguskatseid pidevalt ust avades ära rikkus. Ja kui kass sai pojad, lõikas ta ukse sisse lihtsalt avasid juurde.
Nikola Tesla hakkas uurima elektrit pärast seda, kui ta oma kassilt särtsu sai.
Kassid hakkavad nägema unenägusid, kui nad on umbes nädala jagu siin ilmas elanud.
… ja kassipojad magavad nii palju, sest nende keha eritab kasvuhormooni ainult sel ajal, kui nad unemaailmas ringi rändavad. Küll aga ei toimu täiskasvanud kassidel magamise ajal mingit hormoonide vabanemist. Nad unelevad lihtsalt seetõttu, et neile ei pane keegi seda pahaks.
Enamik emaseid kasse on paremakäpalised, isased aga eelistavad oma vasakut esikäppa. Küll aga toimub mõlema puhul higistamine kõikide käppade kaudu.
Kassidel on ka kolmas silmalaug nimega pilkkile. Enamasti on see nähtav ainult sel juhul, kui kass ennast hästi ei tunne.
Kassid jooksevad kiiremini kui Usain Bolt. Usain Bolti rekordkiiruseks on 27 miili tunnis. Kodukass on aga suutnud seda ületada – nimelt on rekordkiiruseks 30 miili tunnis.
Tuhkatriinu itaaliakeelses originaalteoses oli haldjast ristiema hoopistükkis kass.
1930ndatel avastasid vene teadlased, et hoides Siiami tõust kassipoegi väga soojades ruumides, ei teki neil iseloomulikke tumedaid laike.
Kassid oskavad alati kodu üles leida tänu magnetitele oma ajus. Eksperdid usuvad, et kassid kasutavad kodu leidmiseks a) päikesevalguse langemise nurka või b) on neil ajus magnetiseeritud rakud, mis kompassina töötavad.
Ei ole välistatud, et kassid on oma „kõnet“ arendanud, et inimestega paremini ja selgemalt suhelda. Kasside tavaline vokaalne ulatus ei ole inimestele kuuldav. Siiski annavad nad alati oma tunnetest ja tujudest inimestele teada – kasutades selleks kahejalgsetele peremeestele kuuldavaid helisid. Vahva, kas pole? Ja kusjuures, mida rohkem sa oma kassiga räägid, seda rohkem teeb ka tema seda sinuga. Mjäu-mjäu!
Kassid suudavad teha üle saja vokaalse häälitsuse. Koerad seevastu ainult kümne jagu.
Kassid nurruvad samal sagedusel, millel diiselmootor töötab. 26 nurru sekundis! Küll aga ei ole kassid ainsad nurrujad loomariigis. Seda teevad veel oravad, leemurid, elevandid ja isegi ka gorillad!
