Tänavakass Anja lugu: kes küll aitaks umbuskliku kiisu silmadesse taas sära tuua?

Elas kord Tallinnas üks tänavakass. Erinevalt teistest tänavakassidest oli sellel kiisul pisut vedanud, sest sinna, kus ta oli sündinud ja elama jäänud, sattus elama ka üks suure südame ja osavate kätega inimene. Tema juurde said piirkonna kodutud kassid sööma tulla, julgemad ööbisid koleda ilmaga lausa toas ja muidu võisid kassid suurel maa-alal valida endale spetsiaalselt neile ehitatud kuudi või muu varjualuse.

Kasse käis seal kümneid, mõni ilusam ja sõbralikum eksemplar leidis omale päriskodu, kuid enamus kasutas kassisõbra abi aastaid. Tulles ja minnes, teadmata, et võib olla ka nii, et saab tulla, aga minema enam ei pea.

Muidugi on üksi võimatu sellist kasside kolooniat kontrolli all hoida ja siin tulebki mängu kassijaam.

Selle kassi, kellest juttu tuleb, nimi on Anja ja tema elab 2016. aasta jaanuarist kassijaamas. Anja on sündinud umbes 2011. aasta paiku ja pidi õppima tänaval toime tulema. Umbusaldus ja kiired jalad on sellest ajast Anja saatjad. Õnneks leidis Anjagi tee toreda kassisõbra juurde, jäi ellu nende õue-aastate jooksul, jõudis saada paraku mõned pesakonnad poegi, aga siis jõudis kassijaama järjekord temani.

Alati jälgimas murelikul pilgul

Anja oli ettevaatlik õues ja on ettevaatlik ka toas olles. Tänavaelu on jätnud oma jälje ja Anja on alati tõsine ning murelikult olukorda hindav ja ei oska veel nautida mängu, paisid ja niisama olemist. Põhiliselt istub Anja kõrgel suure puuri otsas ja on tänulik, kui talle toit sinna üles pannakse ning üritab kõiki oma käike planeerida nii, et põrandat puudutama ei pea.

Anjale saab saab teha pai, kui ta sööb, kuid igasugune tähelepanu söögivälisel ajal on hirmus ja tekitab paanikat. Silitava käe eest nihkub Anja vaikselt eest ära, kuid kui kangekaelne inimene ikka lähemale tuleb, siis läheb Anja lihtsalt minema, kõrvad ludus ja silmis kahtlus. Süllevõtmiseni on veel pikk tee.

Alati oma kõrgetes valdustes

Kurb on ka see, et Anja ei oska mängida. Suleritv, mis üldjuhul lõpuks ka kõige tõsisema kassi naerma ajab, ei tekita temas mingeid emotsioone peale sellesama mureliku pilgu. Tahaksime loota, et Anja mängib siis, kui inimesi läheduses ei ole. Teiste kassidega koos oldud aastad on Anja leplikuks teinud ülejäänud kollektiivi suhtes, tüli ta ei kisu, aga ühtegi kass-südamesõpra tal kassijaamas ka ei ole.
Anja boonuseks on ilus mustriline kasukas, nii triipude kui täppidega. Seal on valget, pruuni, halli ja musta.

Anja on steriliseeritud, kiibistatud, vaktsineeritud (ja saanud ussirohtu jaamakorraldajate haavade hinnaga).
Kontakti saab Anjaga: [e-mail]