Loomaarst annab nõu: pärast lõikust tuleb toiduvalikuga ettevaatlik olla

Ülekaal teeb loomale haiget ning rikub tema elukvaliteeti. Üks sagedane põhjus ülekaalu tekkeks on steriliseerimine/kastreerimine ning sellega seonduvad hormonaalsed muutused.

Loomaomanik, kes plaanib oma lemmiku kastreerimist või steriliseerimist tunneb sageli huvi, kas ja milliseid tagajärgi see protseduur looma edasisele tervisele kaasa tuua võib. Kuigi väliselt võib tunduda kass või koer samasugune nagu enne, põhjustab operatsioon rea muutusi hormonaalsüsteemis, mis tekitab muutusi kogu looma käitumises ning vale hoolitsuse tagajärjel mõjutab ajapikku ka looma tervist.

Steriliseeritud/kastreeritud loomad on enamasti mõnusamad pereliikmed, kuna nad leiavad vähem põhjusi hulkumiseks, liigikaaslastega võitlemiseks, on rahulikumad ja koduhoidvamad. Need on operatsiooni positiivsed mõjud, mis teeb meie lemmikute seltskonna nautimise veel nauditavamaks.
Nii nagu suguline käitumine, on hormonaalse kontrolli all ka isu. Enamasti kohe pärast lõikust on narkoosi ja haavavalu tõttu looma söögiisu kehvem, mis enesetunde paranemisega kiiresti taastub ning meile tundub, et steriliseeritud Miisu on täpselt samasugune nagu varem.

Ootamatult kiire kaalutõus

Tähelepanelikul jälgimisel võib täheldada, et lisaks mõnusamale iseloomule on kassil tekkinud ka kogukamad vormid. Ja seda juba paari lõikusjärgse kuu jooksul. Iga loomaomanik peaks meelde jätma, et peale suguorganite eemaldamist väheneb looma energiavajadus üle 30% varasemaga võrreldes, kuid looma spontaanne soov süüa suureneb. Näiteks võib 4 kg kaaluv kass märkamatult võtta 2 kuuga 2 kg juurde. Võrdluseks oleks 60 kg kaaluva inimese kaalu suurenemine 30 kg võrra.

Seepärast tuleb peale operatsiooni kindlasti kogu lemmiku menüü hoolega üle vaadata ning leida soovitatavalt koos loomaarstiga just sellele loomale sobiv alternatiiv. Kui looma toitu ei asendata lahjema vastu, on tagajärjeks üha suurenev kehakaal. Täpselt sama juhtub ka siis, kui ette nähtud päevasest toidunormist kinni ei peeta. Et jälgida, kui palju loom päevas süüa saab ja koguseid kontrolli all hoida, võib tema päevanormi ja päeva jooksul antavad maiused panna kaussi või klaaspurki ja sealt anda need omakorda loomale. See aitab kogust visualirseerida ja päevanormist kinni pidada.

Miks on ülekaal halb?

Sagedasemad probleemid, mida ülekaal endaga kaasa toob (küll mitte kohe, aga ajapikku enamasti küll), on üleüldine enesetunde halvenemine ning passiivsus, sellest tingitud kõhukinnisus ja põieprobleemid; suhkruhaigus, südame- ja veresoonkonna haigused ning liigese- ja luustikuprobleemid.

Teades looma muutunud vajadusi, saame hoolitseda tema toidulaua eest teadlikult. Seeläbi mõjutame looma tervist ning tagame tema heaolu.

Parim ravi on ennetus

Kõige parem ravi ülekaalu puhul on ennetus, millega tuleb tegeleda kogu looma elu. Koera võttes tuleks ennast kurssi viia, kas antud tõul on soodumust ülekaalu tekkeks ning jälgida juba kutsika kasvukõverat ning hinnata pidevalt tema kehakonditsiooni.

Täiskasvanud koera tuleks kaaluda ja kehakonditsiooni hinnata 1 – 2 korda aastas ning andmed võrdluseks üles märkida. Kuna steriliseeritud/kastreeritud loomadel on väga suur soodumus ülekaalu tekkeks, tuleb koera toidusedel ja kogused üle vaadata ja muuta koheselt peale lõikust.

Liikumine ja toit luubi all

Koera iapäevaelus on regulaarsed jalutuskäigud väga tähtsal kohal, kuid ka kodukass peab saama liikuda. Toiduga saadud energia tuleb ära kulutada. Liikumine on väga oluline ka lihasmassi säilitamiseks ja selle suurendamiseks, sest mida suurem on lihasmass, seda aktiivsem on ka ainevahetus.

Toidu peitmine, kolmemõõtmelise liikumisruumi loomine, mängimine ja ka trikkide õpetamine aitab ka kasse liikuma saada, kassides uinunud jahiinstinkti äratada ja liigseid kaloreid põletada. Nendega tuleb olla kannatlikum ja doseerida muutuseid vähehaaval, et protsessi kannaks edu.

Toidukoguste hindamiseks on kõige kindlam toitu alati kaaluda, mitte silma järgi hinnata. Ka mõõdunõu võib siinkohal ebatäpne olla. Kuna koera loomuliku toitumiskäitumise osaks on toidu nimel ülesannete lahendamine (n.ö jahtimine) võib talle toitu eluruumidesse või toidupallidesse peita, et ta ka päevasel ajal, kui inimesed on kodust ära, liiguks. Koerale võib ka uusi käsklusi õpetada, see on nii ühine kvaliteetaeg kui ka võimalus liikumist suurendada.

Kaalukaotus on tervislik kui see jääb 1-3 % vahele nädalas. Mida rahulikum see on, seda parem. Kaalulangetusplaani võiks panna paika koos arsti abiga. Üheskoos arvutatakse välja kai langetusele ja säilitusele kuluv aeg. See aitab luua reaalse pildi protsessi pikkusest kui ka vajalikust pühendumisest, sest kehakaalu jälgimine nõuab nii omaniku kui ka looma käitumismustrite muutmist.

Mitme loomaga kodu

Kui kodus on mitu looma, kellest üks on ülekaalulisusele kalduv, tuleb seda koera sööta erimenüüga ning kindlasti jälgida, et kaaluprobleemiga loom ei saaks võimalust toidu „varastamiseks“ teiste loomade kausist või inimeste tagant.

Kaalumuutuste korral tuleb vaadata üle, miks kehakaal on muutunud ning üritada põhjus likvideerida. Kindlasti tuleb vaatluse alla võtta toidu andmise harjumused, muutused koera vajadustes jne.

Kui looma kaalu kontrollimine omal käel ei õnnestu, tasub kindlasti küsida nõu ja abi. Sageli on juba kontrolli alt väljunud kehakaalu alandamine pikk ja nüanssiderikas ettevõtmine, millega omanik omal käel ei pruugi toime tulla. Kuna see teekond on sageli konarlik, on omaniku ja nõustaja pidev side väga olulisel kohal.