Viis kõige karmimat ja ohtlikumat kasside haigust, mille eest iga omanik oma lemmikut kaitsma peaks

Kurb tõsiasi on see, et tänavatel liigub siiamaani väga palju kodutuid kasse, kes tahtmatult ohtlikke haigusi levitavad. Animal Planeti suurimaks soovituseks on seetõttu oma lemmiku tervise hoidmiseks teda võimalikult palju siseruumides hoida ja ilma järelvalveta mitte välja lasta. Küll aga võivad ka tubased kassid haigestuda.

Lemmiklooma omanik peab teadma, et tõsine tervisehäda võib alguse saada ka kõige pisemast asjast ning mõni haigus on ohtlikum kui teine. Loe edasi, et saada teada, millised terviseprobleemid sinu kassi jaoks just need kõige ohtlikumad on.

Leukeemia
Kaslaste leukeemia levib uriini, nohust tingitud vedelike ning sülje kaudu. Nii võib su lemmik haigestuda teise kassi hammustusest, toidu- või veekausi jagamisest või lihtsalt tavapärasest kooselamisest. Ka ema võib haiguse oma poegadele edasi kanda.
Olgugi, et leukeemia vastu ei ole ravi, saab loomaomanik teha palju, et tema kass ei haigestuks. Hoia oma lemmikut toas, ära lase tal igat suvalist kassi nuusutada, vaktsineeri korrapäraselt ning hoia kodu puhtana.

Autoimmuunsushäired
Erinevalt inimeste seas levivast immunpuudulikkuse viirusest (HIV), ei ole kasside seas leviva sama haiguse (FIV) suurimaks põhjustajaks seksuaalne kontakt. Peamiselt levib see hammustushaavade kaudu ning suurimas riskigrupis on tänaval hulkuvad kassid. Erinevalt leukeemiast ei tõsta toidukausside jagamine ja lihtne kontakt haigusesse nakatumise riski. Samuti ei ole eriti tõenäoline, et ema oma poegadele viiruse edasi annab.

Kui viirus verre satub, peidab see end esialgu seni, kuni lõpuks aktiivseks haiguseks areneb. Tegemist on surmaga lõppeva viirusega, mis kassi immuunsüsteemi ründab. Haiguse avaldumise märkideks on suurenenud lümfisõlmed, põletikulised igemed, keelehaavandid, kaalukaotus, rääbakas karvkate, kõhulahtisus, aneemia, silmahaigused ja vähk. Et haigust vältida, hoia oma kassi toas ja vaktsineeri teda korrapäraselt.

Neerupuudlikkus
Üheks suurimaks kasside surma põhjustajaks on neerupuudulikkus, mis mõnest neeruhaigusest alguse saab. Põhjustajaks võivad olla nii geneetiline eelsoodumus, vanus, kui ka mürgistus. Neerupuudulikkus võib end ilmutada kahel moel – äkiline neerude töö lõppemine või kroonilised neeruhaigused.

Sümptomiteks on pidev urineerimine, suurenenud janu, iiveldus, hammaste kiristamine, oksendamine, vedelikupuudus, kõhukinnisus, isutus, kaalukaotus, arusaamatu väävlihaisu eritamine ja letargia.
Olgugi, et ravi ei ole olemas, saab omanik neerupuudulikkust vältida hoides silma peal kassi toidulaual, anda talle leevendavaid ravimeid ning hoolitseda normaalse vedelikutarbimise eest.

Kassikatk
Tegemist on äärmiselt levinud haigusega, mis on ka ülimalt nakkav. Suurimaks ohugrupiks on kassipojad, kes pea alati nakatudes ka surevad. Haigus levib läbi kehavedelike, väljaheidete ja kirpude. Sageli on levitajaks määrdunud veekausid, prügikastid ja ka riided.

Haigus ründab kasside immuunsüsteemi ning katku sümptomiteks on kõhulahtisus, oksendamine, vedelikupuudus, aneemia ja isutus. Samuti võib haigestunud kass hakata oma tagajalgu ja saba ebamääraselt palju hammustama ning silmitsi võib seista ka letargiaga. Ravi on agressiivne, sest haigus võib kassi tappa lausa päevaga. Loomale tehakse vereülekanne, antibiootikumikuur ja vitamiinisüstid. Ka selle haiguse vältimiseks kehtib nõue: vaktsineeri oma looma korrapäraselt.

Marutõbi
Kui kass on marutõppe nakatunud muutub ta ohtlikuks ka omanikule. Haigus levib loomade seas hammustuste teel, enamasti on metslooma ohvriks valel ajal valesse kohta sattunud koduloom.
Sümptomiteks on halb koordinatsioon, ilastamine, palavik, veider käitumine, depressioon, kräunumine, silma sidekesta põletik ja kaalukaotus. Parim mida teha saad, on oma looma ennetavalt vaktsineerida. Samuti väldi kohti, kus su lemmik metsloomade ohvriks langeda võib.