Milliste oskuste ja võimete poolest loomad inimestega sarnanevad?
Esitame siinkohal loendi asjadest, mille poolest loomad inimestega sarnanevad. Võid üllatuda, kui sarnased me oma kaugete sugulastega oleme.
Kõrvad nagu ritsikatel
Inimeste kõrvad suudavad kompleksseid helisid mehaanilisteks võngeteks muuta, et aju neid töödelda saaks. Nagu selgub, on samasugused kõrvad ka ritsikatel. 20102. aastal ajakirjas Science avaldatud artiklis tõdetakse, et ritsikate kõrvad on inimese omale väga sarnased – neil on trummiõõs, hoovakeste süsteem võngete võimendamiseks ning vedelikuga täidetud õõs, kus sensoorsed rakud info närvisüsteemile üle annavad. Ritsikate kõrvad on inimeste omadest küll pisut lihtsama ehitusega, kuid nad kuulevad palju paremini kui inimesed.
Kõne nagu elevandil
Mis puutub rääkimisse, siis keelemaastikul on inimesed meile teadaolevalt kõrgeimal astmel. Kuid ka elevandid suudavad kuuldavale tuua samu helisid, mida inimesed. Ühes Lõuna-Korea loomaaias elav Aasia elevant, õppis oma rindkeret ja kurku kasutama nii, et suudan hääldada inimkeelseid sõnu: tere, hea, istu, lama. Kõike seda muidugi korea keeles.
Elevant aga ei paista aru saavat sõnade tähendusest. Teadlaste arvates on ta need n-ö üles korjanud kui huvitavad helid. Viiendast kaheteistkümnenda eluaastani oli ta selle loomaaia ainus elevandist asukas ning suhtles vaid inimestega.
Miimika nagu hiirel
Sa ju krimpsutad nägu, kui tunned valu, eks? Sama teevad ka hiired. 2010. aastal avastasid Kanada McGilli ja British Columbia ülikoolide teadlased, et mõõduka valu korral teevad hiired grimasse samamoodi nagu inimesed. Seda fakti saab laborites ära kasutada, et vältida loomade liigseid kannatusi ja neile valu tekitamist.
Unes rääkiv delfiin
Prantsuse teadlased, kes lindistasid öisel ajal mereimetajaid, on kindlaks teinud, et delfiinid võivad magamise ajal rääkida. Prantsusmaal elab ühes veepargis viis delfiini, kes on päevasel ajal lindilt vaalade häälitsusi kuulnud. Kuid öösiti hakkasid nad neid ise järele tegema, tõenäoliselt unes. Seega pole öised unes peetud jutuajamised midagi nii väga veidrat.
Majaehitajast kaheksajalg
Kaheksajala maja, mis ehitatud kookospähkli koorest, pole küll suurem asi ehituskunsti taies, kuid selle eest on see võimeline ühest kohast teise liikuma.
Kui kaheksajalale tuleb pähe mõte kolida, asetab ta kookosekoored üksteise peale virna ja hakkab neid jalgadega mööda ookeanipõhja edasi veeretama.
Madutähe liigutused
Tundub, et pole midagi vähemsarnast kui inimorganism ja madutäht, kellel pole isegi kesknärvisüsteemi. Kuid sellest hoolimata liiguvad need viieharulised olendid inimese liikumist peegeldava koordinatsiooniga.
Madutähe puhul on tegemist radiaalse sümmeetriaga, tema keha saab mõtteliste joontega osadeks jaotada – kesktelg ja jäsemed. Inimesed ja imetajad on aga bilateraalselt sümmeetrilised. Enamasti liiguvad radiaalselt sümmeetrilised olendid vähe või pelgalt üles-alla (nagu millimallikas näiteks). Madutähed aga liiguvad ka edasi, oma kehateljega risti. See on oskus, mis kuulub tegelikult vaid bilateraalse sümmeetriaga organismidele.
Aju nagu tuvil
Vegase mängupõrgutes raha surnuks löövatel hasartmängijatel on ühiseid jooni kõnniteel ringiuitavate tuvidega. Ning see pole mitte kiindumus sädelevatesse objektidesse. Tuvid teevad samasuguseid otsuseid nagu inimesed, kes raha peale mängides tegelikult pikas perspektiivis raha kaotavad, olgugi, et kasiinopidajad neid vastupidiste lubadustega peibutavad.
Kui anda tuvile valida, siis vajutab ta pigem seda nuppu, mis annab talle harvesineva, kuid suure preemia väikeste ja regulaarsete asemel. Otsuse tegemist võib mõjutada üllatusmoment ja põnevus, mis suure võiduga kaasnevad, väidab 2010. aastal avaldatud uuring. Samasugune mehhanism võib toimida ka hasartmängijate juures – oodatakse suurt võitu, ükskõik, kui kaua see siis ka aega võtaks.
