Mõned huvitavad loomafaktid, mis sind kiskjaid veelgi enam kartma panevad

Kas teadsid, et maailma võimsamate kiskjate arvukus pidevalt väheneb ja selles on süü peamiselt inimesel? Maailm oleks ilma suurte loomadeta kurb ja kõle paik. Kuid niikaua kui neid veel on, saame jagada teile põnevaid loomafakte.

1. Gepard on maailma kõige sportlikum kiskja, kelle jalad on looduses kõige väledamad. Kuid joostes suudavad nad hoida tippkiirust vaid mõned sekundid.

2. Ligi 60% jahist läheb geparditel vett vedama, sest saaki pole võimalik tabada. Loodus on muus osas kiskjate vastu karm: ligi 90% gepardikutsikatest ei näe oma teist sünnipäeva.

3. Niiluse krokodillid võivad terve aasta söömata vastu pidada, oodates kuni saak ise tema juurde tuleb.

4. Krokodillid ei saa närida. Saagi jagamisel kogunevad nad gruppi ja igaüks sikutab endale tükikesi.

5. Jääkarud peavad 2/3 söögist, mida nad kogu aastaks vajavad, pistma nahka kolme kevadkuu jooksul.

6. Vaid iga kahekümnes jahilkäik on jääkarudel edukas, ja seda eriti soojematel kuudel, mil jää merel sulab ja hülged on paremini kättesaadavad.

7. Hülgerasv sisaldab 100 000 kalorit, mida on piisavalt, et jääkaru nädala jagu elus hoida.

8. Tiiger on suurim kiskja. Ta kaalub ta kuni 200 kg.

9. Palvetajaritsikatel on võime näha kolmemõõtmeliselt.

10. Madagaskarilt leitud Caerostris darwini nimeline ämblik suudab punuda maailma pikimat võrguniiti — kuni 25 meetrit.

11. Kärplaste sugukonda kuuluvatel meemägrad on skorpioni mürgi vastu immuunsed ja lasevad skorpionil hea maitsta, kui mõne kätte saavad.

12. Selleks, et saaki pesast välja meelitada, on Etioopia huntidel väga kaval taktika. Et väikeseid närilisi välja meelitada, puhuvad nad nad näriliste enda rajatud maa-alustesse tunnelitesse.

13. Sinivaal kaalub 200 tonni ja on suurim elusolend, kes on maakeral kunagi elanud.

14. Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende lemmiksöök — koorikloomad — on läheduses parve kogunenud ja on valmis nahkapistmiseks.

15. Karudel on 2000 korda parem lõhnatundmine kui meil, mistõttu karud suudavad haista isegi meres ujuvat saaki.

16. Põhja-Ameerikas elavate pruunkarude kõhutäieks on maitsev punane kala — lõhe. Lõhekala, mida karud ise veekogudest usinasti püüavad, moodustab nende söögipoolisest lausa 90%.