Vaata, millised koeratõud on Eestis teraapiakoertena kõige populaarsemad

Alates 2014 aastast, mil Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing koostöös Tšehhi partnerorganisatsiooni ja nende kohtunik Alžběta Doktorovága hakkas esmakordselt Eestis teraapiakoerte eksameid vastu võtma, on kümnel korral kokku selle edukalt sooritanud kuuskümmend kolm koera koerajuhiga.

Seni eksami sooritanud koerte puhul on esindatud kakskümmend kuus tõugu.

Arvukuselt on neist kõige rohkem Kuldseid retriiverereid (13 koera) ja Labradori retriivereid (11 koera). Kolmandal kohal on samojeedikoerad (6 koera) ning neljandat kohta jagavad Alaska malamuudid ja Leonbergerid - mõlemat tõugu teraapiakoeri on Eestis hetkel 3.

Kahe koeraga on esindatud tõud: Basset hound, Bordercollie, Mops ja Saksa lambakoer. Ja tõud, mida esindab üks teraapiakoer: Afkanistani hurt, Austraalia terjer, Beagle, Berni alpi karjakoer, Borderterjer, Clumberspaniel, Kooikerhondje ehk Hollandi väike veelinnukoer, King Charls Spaniel, Iiri punane setter, Njufaundlandi koer, Nova Scotia retriiver, Pappillon, Siberi husky, siledakarvaline retriiver, Staffordshire Bullterrier, Whippet , Welshi terjer ning üks tõuta koer.

Kõige rohkem on esindatud tõugudest retriivereid ja kelgukoeri. Aga ka näiteks neli terjerit mille hulgas üks nn võitluskoer.

Isaseid koeri on kakskümmend seitse ja emaseid kolmkümmend kuus.

Eksamil on põrunud viis koeratiimi. Neist üks läbis eksami korduvkatsel.

Kahe aasta jooksul on üks koer läinud pensionile, kaks koera on terviserikke tagajärjel surnud.

Kolmel paaril teraapiakoertel on kas sama või sarnane nimi. Kaks teraapiakoera kannavad nime Chilli, kaks reageerivad nimele Mona ja Susi või Suzi.

Teraapiakoera tiim koosneb alati ühest konkreetsest koerajuhist ja teraapiakoerast, kes sooritasid eksami ja eranditeta alati töötavad koos. Eksami on koerajuhina seni sooritanud kuuskümmend naist ja kolm meest. Kaks koerajuhti on sooritanud eksami kahe erineva koeraga.

Koeratiimid töötavad vabatahtlike Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu liikmetena üle Eesti sotsiaal- hariduse ja tervishoiu valdkondades külastades laste- ja hooldusravihaiglaid, lasteaedu ja koole, toetades lugemiskoerte projekti kaudu lugema õppijaid raamatukoguses ja koolides ning osaledes partneritena erinevate terapeutide tiimis.

Et saada teraapiakoeratiimiks, tuleb oma koeraga läbida sobivustest , milles selgitatakse välja, kas koeral on sekkumistes osalemiseks eeldused ning koerajuhil oskused koera juhtida ning toetada. Testimise eesmärgiks on anda potentsiaali omavatele tiimidele tagasisidet ning nõuandeid, kuidas valmistuda eksamiks. Koerajuht saab sissejuhataval kursusel teoreetilised baasteadmised sellest, millega täpselt tegemist ning mida koeri kaasavad sekkumised tähendavad nii koera kui koerajuhi jaoks. Koeratiimid, kes vastavad eksami kriteeriumitele ning on valmis, saavad õiguse osaleda teraapiakoeratiimi eksamil .

Eksami edukalt sooritanud tiim saab litsentsi ehk õiguse osaleda teraapiakoeratiimina sekkumistes, unikaalse ID numbri ning kantakse teraapiakoerte registrisse. Iga aasta tuleb koeratiimil oma litsentsi uuendada kordustestimise ning koera tervisliku ülevaatuse näol. Et sekkumistes osalemine on koera jaoks igal juhul stressirohke, on oluline vähemalt kord aastas veenduda, et koer on terve ja suudab ning soovib tegevust jätkata.

Teraapiakoerte osalemist sekkumistes korraldab, vajaliku ettevalmistuse eest vastutab ja tööd koordineerib Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.

Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu juhatuse liige Maarja Tali rõõmustab, et Eestis on nii palju erinevatest tõugudest sotsiaalseid ja sõbralikke koeri ning teadlikke ning hoolivaid koerajuhte ( enamjaolt koera omanikke ), kes tunnevad, et tahavad vabatahtlikena kogukonda panustada. „ Huvi nii koeratiimide kui ka klientide poolt koeri kaasavate sekkumisteste vastu on väga suur,“ nendib Tali. „Oleme kahe aasta jooksul näinud väga erinevaid koeri ning seda, kuidas hoolega valides kohta ning tegevust, millesse antud konkreetne tiim sobib, on sekkumises osalemine rõõmu ja rahuldust pakkuv nii koerale, koerajuhile aga mis peamine, kliendi vajadustele vastav. Ei ole tähtis, kas koer on suur või väikene, energiline või väga rahulik. Kui tema käitumine mistahes olukorras ei ole agressiivne, ta on tugeva närvikavaga, tasakaalukas, kuulekas ning ta ise soovib pidevalt ja aina uuesti võõraste inimestega suhelda, võib temast saada suurepärane teraapiakoer. Küsimus on selles, millises keskkonnas, tegevuses ning millise kliendigrupiga töö on sellele tiimile õige ning selles on teraapiakoeratiimil endal võimalus kaasa rääkida, selgitab Tali. „Ja unustada ei maksa ka seda, et koerajuht, tema isikuomadused ja oskused koera juhtimisel aga ka klientidega suhtlemisel ning vajalikud teadmised erinevates sekkumistes osalemiseks on olulised“

Juunis 2014 sõlmisid Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing ning Canisterapeutické sdružení Jižní Morava koostöölepingu, mille kohaselt võtab nende kohtunik kuni kahe aasta jooksul vastu Eestis teraapiakoerte eksameid. Sügisest 2016 hakkavad eksameid vastu võtma esimesed 3 Eesti kohtunikku.