Kaks koera, kes käivad tööl kahes vahetuses

Selle loo peategelasteks on Jack Russelli terjer Diego ja must mops Tayson. Töökohaks on neil Rahva Raamatu ostuosakond Lasnamäel, mille akendest avaneb hea vaade lennuväljale. Tööl käivad need sellid aga kordamööda ja erinevatel päevadel.

Diego päev: enne valvan, siis magan

Kui Diego hommikul kontori uksest sisse vudib, läheb ta esimese asjana mops Taysoni pesa juurde ja nuusutab selle üle. Koerad pole kunagi kontoris kohtunud, aga on hästi teadlikud üksteise olemasolust.

Diego alustas tööl käimist nii ammu, et keegi ei mäleta enam, oli ta siis kahe- või kolmekuune. Mida ta päeval teeb? “Magab ja valvab”, ütleb tema perenaine Liis Lillepool. Ilmselt oli valvuri amet ostuosakonnas selgelt ripakil ja nii võttiski Diego selle endale.

“Talle meeldib valvata lennukeid. Kuna me siin üsna lennujaama lähedal oleme, siis on neid palju,” jutustab Liis. Lennukite jälgimiseks palub Diego tõsta end aknalauale.

Jack Russelli terjerina võiks ta muidugi ise laua peale hüpata ja akna juurde minna, kuid viisaka kontorikoerana ei ole ta kunagi kellegi klaviatuuri peal kõndinud. Teisest küljest tore ka, kui saab natuke inimestega koostööd teha.

Kell 12 on Diegol lõuna, enne seda tahab ta õue minna. “Õues me ilma rihmata enam ei käi, sest on juhtunud, et ta proovib ka seal lennukitele järgi joosta,” on Liis veidi mures väikese koera suurte ambitsioonide pärast.

Õnneks on Diego avastanud maja lähedusest midagi palju maisemat, need on hiired. “Hiirejälgede ajamine võib kesta kuni 20 minutit. Sellest ta muidugi aru ei saa, et hiir on ammu minema läinud. Aga ta tiirutab ümber augu, lootes et hiir tuleb tagasi,” jutustab Liis sellest, kuidas kütt Diego närilistele jahti peab.

Erinevalt tavalisest kontorist on siin väga palju raamatuid. Kuidas need on koerale mõjunud? Hästi ja õpetlikult. Diego teab, et raamatute kõrval võib rahulikult magada. “Tema pesa on riiuli peal, tema kohal on raamatud ja tema kõrval on raamatud,” räägib Liis.

Kui Diego väiksem oli, siis prooviti tallegi õpetada raamatupakkide lahtivõtmise kunsti, kuid millegipärast ei pakkunud küünte-hammastega paberi ründamine talle huvi.

Küll aga meeldiks talle lähemalt uurida kõiki karvaseid mänguasju. “Need pehmed mänguasjad, mida me müüme, ja mida aeg-ajalt siia kontorisse tuuakse, vaatab Diego kõik üle,” räägib Liis. Ta lisab, et eriti kaua istus koer riiuli ees siis, kui seal olid reas mitmed “Lemmikloomade salajase elu” tegelased. Vaatas, mõtles ja igatses.

Taysoni päev: alati heas seltskonnas

Kui Tayson hommikul kontori uksest sisse vudib, läheb ta esimese asjana Diego pesa juurde ja nuusutab selle üle. Tihti võtab ta sealt mõne mänguasja, jookseb sellega ringi ja näitab kõigile: vaadake, mis mul on!

Juba tööpäeva esimestest hetkedest on näha, et Tayson on tööl pigem seltskonna- kui valvekoer. “Kui me tööle tuleme, siis ta läheb iga inimese juurde ja tervitab teda,” räägib koera perenaine Yulia Kopchik.

Nii nagu Diego on ka Tayson käinud tööl kutsikaeast alates. Ühest küljest on ta juba suur ja tähtis pooleteistaatane mops, kes võitis äsja näitusel Eesti Juunior tšempioni tiitli. “Aga samas on ta nagu stressipall,” ütleb Yulia. “Kui inimesel on stress, siis vaatad natuke koerale otsa ja kohe läheb tuju paremaks!”

Kui Tayson näeb, et arvutid on kolleegide tähelepanu täielikult endale võitnud, läheb ta oma pesasse, jääb magama ja hakkab peagi norskama.
Seda Tayson oskab. Ta nuriseb või poriseb või lariseb või ümiseb, teinekord võib ta isegi natuke krooksuda läbi une.

Töise vaikuse jaoks osutub tasakesi norskav mops üllatavalt kangeks vastaseks. “Mõne aja pärast ei suuda enam keegi tõsiselt tööd teha,” naerab Yulia.

Suur osa Taysoni päevast möödubki magades. Kui tal und ei ole, siis ta toob inimestele mänguasju ja meelitab neid mängima. Selleks on Taysonil oma nipp. Ta paneb mänguasja jala juurde maha. “Ja siis istub ja ohkab niimoodi hästi pikalt — oh-mmmmmm,” püüab Yulia järgi teha seda, kuidas koer vaikselt tähelepanu endale suunab. “Ta on tore koer. Ta tahab, et kõik mängiksid temaga!”

Peale mänguasjade soovib Tayson inimestega jagada ka oma maiuspalasid. “Kui ta närib midagi, siis on kindlasti vaja, et jalg oleks all,” selgitab Yulia. Käib see nii, et Tayson tuleb, kont hambus, toetab pea jala peale ja paneb siis hambad tööle. “Niisama pole huvitav. Talle on oluline, et kokku kuuluksid tema pea ja kellegi jalg,” naerab Yulia, kes ei saa kogu au sugugi endale — Tayson jagab oma maiuspalasid kõigi lähedal istuvate kolleegidega.

• Loe teisi Purina “Käpad tööl” programmi lugusid SIIT.