KARM TÕDE: Esimene salajane Leedu naaritsafarmi uurimus paljastab šokeerivad väärkohtlemised
“Ilmselt kõige šokeerivam leid oli see, et riiklik toidu- ja veterinaaramet ei kontrolli farme nii tihti, kui nad väidavad, ning hoiatavad farmereid enne inspektsioone oma tulekust ette. Kuna inspektsioonid pole regulaarsed, siis farmid vigastatud loomi ei ravi. Samuti ei kanta hoolt stereotüüpse käitumise all kannatavate loomade eest nii, nagu seadus seda ette näeb,” selgitas Tušti Narvai juht Gabrielė Vaitkevičiūtė.
Salajase uurimuse tulemusel selgusid Vaitkevičiūtė sõnul järgmised rikkumised: haiged loomad jäetakse ravimata, surnud loomi põletatakse koos prügiga, töötajad ei ole naaritsatega töötamiseks kvalifitseeritud, naaritsad on puuridest põgenenud ja mõnikord isegi farmi territooriumilt välja pääsenud, sõnnikuga ei tegeleta korralikult. Kõik loetletud rikkumised on videomaterjalina dokumenteeritud.
"Ikka ja jälle tulevad lagedale videomaterjalid, mis tõestavad, et rasked rikkumised ja loomade heaolu eiramised ei ole erandjuhtumid, vaid tegemist on tüüpiliste rikkumistega karusloomafarmides. Karusloomafarmid ei ole oma olemuselt metsloomadele sobilikud ning põhjustavad neile suuri kannatusi. Eestis on organisatsioon Loomade Nimel avalikustanud videomaterjali 2012 ja 2014. aastal,” kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.
2014. aastal kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt üle 10 000 Eesti inimese allkirja. 2014. aasta lõpus viis Loomus allkirjad ja vastava märgukirja Riigikokku, pärast mida toimus Riigikogu maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Käesoleva aasta märtsis valmis Maaeluministeeriumi poolt tellitud sotsiaalmajanduslik analüüs karusloomafarmide võimalikust keelustamisest 10-aastase üleminekuajaga. Analüüsi avalik arutelu toimub lähiajal.
Parasjagu on käimas rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis, mis on tänaseks kogunud juba üle 25 000 allkirja.
