"Sul on midagi viga, midagi on kindlasti puudu!"
"Aga mis mul peaks häda olema? Mis sul endal viga on? Vaata peeglisse!"
Valgete sokkidega, mustad ja triibulised käpad vehkisid, kõrvad liikusid, silmad läksid kissi. Oli kuulda kräunamist ja mäuramist.

Mustvalgete ja mustade punt istus aknalaual ja puuri peal, neile turvalises ja tuttavas kohas. Triibiktüdrukute trio aga kogunes teisele poole tuba, kõige kõrgema puuri otsa. Kõigil olid kõhud täis ja lonksuke kohvikoort julgustuseks peale rüübatud.

Foorumi teemaks oli seekord välja selgitada, miks ei olda koduotsivate kasside turul atraktiivsed ja kes selles kõige rohkem süüdi on. Jaamakassidel on huviliste ootamisest juba sabakarvad halliks minemas ja närvid täitsa läbi, sellepärast konstruktiivne arutelu välja ei tulnudki. Keegi peab ju süüdi olema! Pärast esimesi emotsioone otsustati olla üksteise vastu ausad ja pandi paika, et iga kass võib käpaga näidata ainult ühe kaaskaslase peale. Lubatud oli anda ka üks soovitus iga käpalise kohta.

Alustas Sassik, kes vaatas Käpiku peale: "Sina, Käpik, oled lihtsalt juba liiga vana ja vahel krimpsutad oma nägu natuke imelikult. Mingit filmitähe välimust sul ka pole, kammi kui palju tahad. No ja mõnikord võiksid lubada ennast ikka sülle ka korraks krabada. Nagu mina näiteks."

Käpik niheles natuke ebamugavalt ja näitas Krämpsu peale: "Krämpsu, võta ometi aruraasuke pähe ja ära jookse iga kord ära, kui keegi sulle tahab pai teha või kammida. Inimestele ei meeldi arglikud kassid ja mustast kolmnurgast pealael ei piisa. Šelge?"

Krämpsu ohkas ja näitas valge karvakäpaga Nuksiku suunas: "Mitte kellelgi pole aega kaks aastat oodata, et üks kass lubaks esimese pai teha. Sa oled oma arengus liiga aeglane olnud! Ja nüüd, kui sa juba silitamist lubad, lõpeta need ootamatud näksamised ja ära vingerda!"

Nuksik krimpsutas nina ja sai käpaga peaaegu Ökulile pihta: "Sina Ökul, kass metsast. Mingeid kombeid sul ikka veel ei ole, teised tahavad sulle head, aga välgukiirusel on vaja ikka ära äsada. Rohkem peo pealt söömist, aga jälgi kaloreid!"

Ökul tõmbas oma sabajupi koomale ja müksas Pantrikut: "Pantrik, kasuta oma aju muuks kui unenägude genereerimiseks, miks peaks keegi normaalne olend tahtma endale looma, kes elab teki all. Miks? No tule sealt ometi välja, kümme minutit päevas on alguseks hea küll. Natuke võiksid alla ka võtta."

Pantrik pigistas silmad häbelikult kinni ja sirutas tagumise koiva Ruubeni suunas: "Ruuben, armas ja nunnu oled, aga ise oled süüdi, et lapsest peale hambaarsti juures ei käinud, nüüd peavad inimesed sul ise vahel hambaid pesema. Ega sul muud üle ei jää, kui üritada veel nupsikum olla, siis on mõni ehk sellega nõus ka."

Ruuben haigutas suure suuga ja näitas suleridvaga üle toa Paula pihta: "Paula, sina mõistad mind, ka sul peab regulaarselt hambaid puhastama ja noh, imelik jõnskuga saba ja naljaka kujuga silmad on sul ka. Tule teinekord ikka varem mängima kui minut enne külaliste lahkumist."

Paula puksis peaga õde Janetit: "Janet, sa ju oled ka see, kellele peab hambapasta koju kaasa pakkima. Inimesed ei taha sellest midagi kuulda, aga hambaarsti arveid maksta veel vähem. Ja teinekord, kui keegi tahab sülle võtta, siis ära kangestu kivikujuks, see ei vii kuhugi, koju ammugi mitte."

Janet puhises natuke ja patsutas Anjat: "No sa tundusid alguses üldse lootusetu! Ühe koha peal, hirm silmas, igasugune lust puudu. Aga jätka seda, mida juba teed - kõnni mööda tuba, siruta, sehkenda, suhtle! Siis ehk keegi isegi märkab sind ja su uhket tiigrikasukat."

Anja looritas pilgu ja hüüdis õrnalt üle toas Sassikule aknalaual: "Sassik, tee vähem ülbet nägu ja lase daamid enne sööma, siis ma võib-olla tulen sinu kõrvale ka!"

Nii need kümme karvikut, kõik Kassijaamas ühe katuse all, oma hinge üksteisele sellisel kassilikul, veidi kiuslikul kombel puistasidki. Eks nad olid ühtteist jaamakorraldajatelt kõrva taha pannud, aga ega nad rumalad pole. Nad teavad hästi, et piisab vähesest. Piisab, kui oled keskmisest vanem, arglikum ja mõne väikese tervisemurega. Piisab, et sul on must, mustvalge või triibuline kasukas ja nii valitakse keegi teine alati enne.

MTÜ Kelmiküla Kassijaam aga teab, et jaamakassid ei ole milleski süüdi. Tuleb lihtsalt kannatlikult oodata, sest igaühe jaoks on kuskil keegi.

Kassijaama kassidega saad ühendust võtta: info@kassijaam.eu

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena