Miks veelinnud vees ulpivat plastikrämpsu toiduks peavad ja seda endale sisse söövad?
“Selliste küsimuste osas on väga oluline vaadata probleemi looma enda nurga alt. Üldjuhul on loomadel otsuse langetamiseks alati oluline põhjus olemas. Nad ei tee midagi niisama. Kui tahame tõeliselt mõista, miks loomad ookeanis ujuvat prügi alla neelavad, siis peame mõtlema sellele, kuidas need loomad toitu leiavad ja selleni jõuavad,” rääkis Matthew Savoca.
Teadlased tegid selle küsimuse lahendamiseks katse. Nad asetasid kolme erinevat tüüpi plastikut California rannikuvetesse Monterey Bay ja Bodega Bay lähedusse. Need olid paigutatud kottidesse nii, et veeloomad neid süüa ei saanud. Kolme nädala pärast viisid nad proovid laborisse tagasi ja läbi keemilise analüüsi avastasid nad sealt dimentüülsulfiidi gaase.
Science Advances avaldatud uuringu kohaselt võib linde prügi sööma tõmmata vetikate lõhn, mis plastiku peal on. Uurijad leidsid, et see vetikas eritab keemilist väävliühendit, dimentüülsulfiidi, mis eraldub vetikast ka sel hetkel, kui loom selle ära sööb. Nii on veelinnud alati seda lõhna toiduga seostanud.
Veelinnud, kel on väga terav lõhnataju on plastikust väga huvitatud. Tuleb välja, etlinnud, kes oma saagi dimentüülsulfiidi lõhna kaudu välja nuusivad, nende sisikonnas leidub kuus korda suurema tõenäosusega plasträmpsu. Kahjuks mõjutab see probleem kõiki vees tegutsevaid loomaliike alustades kilpkonnadest ja kaladest ning lõpetades hiiglaslike vaaladega. See on probleem, millele tuleb lahendus leida.
Allikas: iflscience.com
