Jalutuskäigu imeline mõju: kuidas mõjutab regulaarne jalutuskäik sinu ja su koera suhet?
Mitmelgi moel viitab jalutuskäik ajaloolisele sotsiaalsele hierarhiale, milles inimene domineerib ja loom allub. Kuid uurimused väidavad, et jalutamine lubab loomal ja tema omanikul oma suhte jõujooned "läbi rääkida" ning nende üle "aru pidada". Üks hiljutine uuring tuvastas, et igapäevane jalutuskäik sisaldab suurel hulgal erineval tasemel nähtamatuid arutelusid inimese ja tema looma vahel.
Näiteks jalutavad Suurbritannia koeraomanikud, kelle koer elab keskmiselt 12,8 aastat, selle aja jooksul läbi 38 200 kilomeetrit ning saavad niiviisi suurema treeningkoormuse kui keskmine spordiklubis käija. Hoolimata sellest teame me tegelikult väga vähe, mil moel jalutamine ja välja kujunenud jalutamiskohad koera ja omaniku suhteid mõjutavad.
Jalutamise ime
Kõndimist võib vaadelda kui lihtsalt liikumisviisi, mis viib meid kooli ja tööle, kuid tegelikult on sellel palju sügavam mõju. Koeraga jalutamine on kasulik inimese vaimsele kui füüsilisele heaolule. Nagu teisedki loomad on koerad olendid, kes mõtlevad, tunnevad ja omavad iseloomu. Oma lemmiklooma mõistmiseks õpime tema kehakeelt aja jooksul „lugema“. Koera kehakeel räägib palju, mida jalutuskäik talle tähendab ning mida ta sel ajal kogeb. Lisaks muule positiivsele on jalutuskäik jagatud kogemus, millest võidab nii omanik kui ka koer. See ühendab, aitab teineteist paremini mõista ja loob tugevama ning sügavama sideme.
Selles, et jalutuskäigud on tervislikud, ei kahtle keegi. Inimestele meeldib oma koertega koos kõndida ka sellepärast, et näha rõõmu oma koera silmis, kui ta koduaiast välja saab. Loodus on tema jaoks loomulik keskkond ja jalutuskäikudel võib ta tõelist koeraelu elada. On oluline ära märkida, et kuigi kõik uurimuses osalenud koeraomanikud ei käinud oma koertega jalutamas, jagasid nad sellest hoolimata teiste koeraomanike ja koerte entusiasmi selle üle.
Koeraomanikud on paindlikud, kohandades koera iseloomust tulenevalt jalutuskäigu aega, kohta ja pikkust. Nad püüavad aimata, mis nende koerale enim meeldib ning mis vastumeelne on. Üks uuringus osalenutest tundis, et kuna tema koer oli varem elanud ebainimlikes tingimustes ning tegemist oli päästetud teise ringi koeraga, siis on tal õigus heale elule ning igapäevane pikk jalutuskäik käib kindlasti sellise elu juurde. Tunda oli sedagi, et inimesed teadsid, kus nende koerale jalutada meeldib, mainiti lemmikpaiku ja -parke. Uurimisest selgus, et aja jooksul selgitavad inimesed ja koerad välja kohad, mis neile paarina või meeskonnana jalutamiseks kõige paremini tunduvad sobima. See jälle omakorda loob omaniku ja koera vahele tugevama sideme ning aitab üksteist alateadlikult paremini mõista.
