Ühe kassi lugu: hukkamisele viidud noor kodukass Ruudi
Sõbrapäevale eelnenud nädalavahetusel jõudis hoiukodusse punane, umbes kaheaastane Ruudi, kelle omanikud viisid kliinikusse hukkamisele, sest kass pissis valedesse kohtadesse. Kastreerimist, mis tavaliselt selle probleemi lahendab, pere ei soovinud, ainult hukkamist.
Nii see kassipoiss sinna kliinikusse jäi koos oma kirpude ja lestaga, millega tegeleda ka ei soovitud.
Nüüdseks on Ruudi, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu hoolealune, kastreeritud ning kasutab korralikult liivakasti, kirbud ja lestad on pärast parasiiditõrjeid minevik ning kassipoiss muudkui nurrub suurest õnnest. Hoiukodu perenaine iseloomustab Ruudit kui ülipositiivset ja elurõõmsat tegelast, kes suudab oma kehvast minevikust üle olla, naudib elu täiel rinnal ning kellelt on inimestel palju õppida. Nii ongi punane kassipoiss on pugenud tegelikult kõigile vabatahtlikele, kellega ta kokku on puutunud, sügavale südamesse.
Ka arstide käe vastu puksib Ruudi igal ülevaatusel pai saamiseks. Vaid üks arstivisiit ongi jäänud kassil veel lähiaega jäänud - hambakivi eemaldus märtsikuus. Tihtipeale arvatakse, et ühingust kassi võtmine on justkui õnnemäng, tegelikult aga kõik ühingud, vabatahtlikud ning hoiukodud annavad endast parima, et teha regulaarsed parasiiditõrjed ning lahendada kassi terviseprobleemid esimesel võimalusel.
Küsisime Ruudi eeskostja, Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu vabatahtliku Edit Annusveri käest mõned küsimused, et tuua lugejateni ühe kassiühingu hingeelu ning arusaam, mida need vabatahtlikud päevast päeva ikkagi teevad.
Kui tihti puutute kokku kodukassidega ning mis situatsioonis? Kas teil on hetkel lisaks Ruudile ka endistest kodukassidest hoolealuseid?
Kodukassidega on kokkupuuteid igasuguseid, enamasti ikka kurvemat laadi. Näiteks teatati meile ühest kehvas olukorras olevast kassist. Läksime siis asja uurima. Peremees oli kodus, krimpsutas nägu - kass olevat väga vana, seepärast näeb kehv välja. Kuna kass reaalselt eritas mädahaisu, siis viisin ta kliinikusse, kus tuli välja, et vanus polnud üldse põhjus, miks kass kehv välja näeb. Kõrvad mädanesid, ääreni lesta täis, täid. Kass sai esmaabi, pikaajalise toimega antibiootikumisüsti, parasiiditõrje kasukas ja kõrvas olevate parasiitide vastu, kõrvu loputati koduvalt ja pikalt ning lisaks sai kõrvarohu ning puhastusvahendi veel koju kaasa. Võiks ju arvata, et loomaomanik on õnnelik, et ta kass abi sai, kuid selle asemel sain sõimata, et tegelegu oma asjadega.
Siis veel näiteks 3-kuune kassipoeg Sära, kelle omanikust tütarlaps näljutas teda. Samuti tehti temaga "põnevaid eksperimente", ehk vaadati, kuidas kassipoeg reageerib kasukasse kinni jäänud kärbsepaberile, mida hooletult välja lõigates vigastati ka kassi. Tõime kassi selle omaniku juurest ära ning otsisime talle uue ja hea kodu.
Siis veel Garry, omaniku väidetava allergia tõttu eutaneerimisele toodud noor kass, kes sai äsja oma koju. Kiki - kodukass, kes igal aastal poegis, viimase pesakonna pojad surid, järele jäi vaid üks, toiduks kassidele olid võileivad ja vorst, "vajadusel" sai kass ka rihma. Poegade pärast tõime ära, vana kassi pidime hiljem tagasi viima, kuid kuna pererahvas ise mingit huvi ei tundnud, otsisime talle uue ja hea kodu. Kiki II - noor emane kass oli süüdi selles, et poegis. Pere otsis jahimeest, kes Kikile kuuli pähe laseks, kuna steriliseerimine olevat kallis. Ka temale otsisime uue ja hea kodu. Valjala Ariste küla juhtumi 3 kassi, omanikult VTA ettekirjutusega ära võetud ning kõigile oleme suutnud ka uued kodud leida.
Mis on põhjuseks, et loobutakse teilt kassi võtmast või ka vastupidi - keeldute kassi loovutamast? Kui tihti jõuavad need kassid, kelle olete loovutanud, tagasi teie hoole alla?
Osad tahtjad ei võta enam ühendust peale kassivõtja küsimustiku saamist, osad on suureks pidanud 20 € suurust loovutustasu, mis sisaldab siis parasiiditõrjeid, steriliseerimist või kastreerimist, vaktsineerimist ning kiipi. See summa on tegelikkuses palju suurem. Kindlasti ei anna me kassi neile, kes tahavad looma linnatingimustes õues käivaks kassiks või kui on järjest mitmed kassid mingil põhjusel hukka saanud ning pidamistingimustes ei kavatseta midagi muuta, et kassidele heaolu tagada. Proovime omaltpoolt ka taustauuringut teha ning kui selgub, et inimene ei saa iseendagagi hakkama, siis ma usun on arusaadav, et meil pole võimalik talle kassi loovutada. Vanale inimesele kassipoja andmine on ka küsitav, kui see pole väga põhjalikult läbi mõeldud.
Tagasi on toodud kasse mitmel põhjusel: ei harju mitme kuu jooksul uue koduga, pissib seetõttu valedesse kohtadesse jne. Rekord on 3 päeva - valiti teadlikult pelglik kass, kodus ei lastud kassil rahulikult harjuda, tiriti peidunurkadest välja ja siis imestati, et kass ei söö. Viisime kassi kliinikusse, et välistada nälgimisest tekkinud tervisekahjustused, mille peale saime kõne, et kassi enam tagasi ei taheta. Loom oli turvakodusse tagasi jõudes väga õnnelik ning sellele perele keeldusime hiljem kassi andmast. Õnneks on selliseid tagasitoomisi ikkagi vähe, eelmisel aastal 3 juhust.
Kas näete oma praktikas kasside selliseid terviseprobleeme, mida oleks võimalik ennetada?
Neeru ja põieprobleemid, samuti hambaprobleemid, neid aitab ära hoida korralik ja kvaliteetne toit, ka toortoit. Tasub alati vaadata toidu koostist - mida suurem on liha osakaal toidus, seda parem, samuti peab kassitoit sisaldama kindlasti tauriini. Ka regulaarne ning üldine parasiiditõrje jäetakse tihtipeale tegemata, nii näeme lestainfektsioonist tekkinud kõrvapõletikke ning ussidest pundunud kõhuga loomi. Emaste steriliseerimine, et vältida mädaemakat ja soovimatuid poegi, isaste kastreerimine, et vältida kaklustes saadavaid vigastusi ja FIVi nakatumist. Regulaarne vaktsineerimine viirushaiguste vastu on ka palju odavam, kui nende haiguste põhjustatud tüsistuste ravi.
Kaua olete tegutsenud vabatahtlikuna? Mis motiveerib teie vabatahtlikke, kui pikaajaliselt tavaliselt teie vabatahtlikud panustavad? Mida annab kassidele hoiukodu ja mida inimestele selle pakkumine?
Vabatahtlikuna olen tegutsenud üle 4 aasta. Põhituumik, kelle peale võib alati loota, on tegutsenud alates 2013-2014 aastast, paar inimest lisandus ka eelmisel aastal. Vabatahtlikke tuleb ja läheb, kuna elusolenditega tegelemine eeldab ikkagi pidevat aktiivset tegutsemist - 2x päevas ravimine, 2x päevas koristamine ja lisaks muud varjupaigaga seotud toimingud. Kohustusi on tegelikult täispika tööpäeva jagu ja ainult vabatahtlike toel on ikka väga keeruline ja närvesööv asja üleval hoida, kuid kui ise ei tee, siis ei teegi keegi.
Eelkõige motiveerib mind teadmine, et saad aidata neid, kes ise end aidata ei saa. Iga uude koju läinud kass annab motivatsiooni juurde. Hoiukodud on vajalikud eelkõige kassipoegadele ja kassidele, kes vajavad erikohtlemist või kes ei talu suurt seltskonda. Samuti on hoiukodu oluline kasside karantiiniperioodil. Muus osas olen kahtleval seisukohal, kuna on juhuseid, kus hoiukodus olev kass kardab paaniliselt võõraid inimesi ja hoiukoju jäädes ta ei harjugi. Sellistel puhkudel on kassi kodupakkujatele pea võimatu tutvustada, sest too ei anna näole, kui võõrad majas.
Turvakodus harjuvad kassid inimestega kiiremini ja neile on lihtsam kodusid leida. Siiski annab hoiukodu pakkumine inimestele aimu, kuidas võiks nende elu koos kassiga välja näha, samas ei ole püsivat kohustust - kui ikka miski ei sobi, saab alati hoiukoduks olemisest loobuda, kuid isegi sellisel juhul on olnud panus ühe looma aitamiseks hindamatu. See on ka hea võimalus muuta skeptilise pereliikme suhtumist kassidesse, paljud oma sõnul koerainimesed on pöördunud kassiusku.
Mis on teie suurimad võidud tegutsemisaja jooksu ja ehk on ka mõni hiljutisest ajast tuua? Kuid kõige kurvemad kogemused?
MTÜ loodi 2005. aastal ja üks suuremaid võite oli 2013 oma ruumide leidmine. Siis sai meie tegevus sisse tõelise hoo. Nelja aasta jooksul on turvakodust läbi käinud üle 1000 kassi, üle 600 on neist uutes kodudes. Üle 200 neutraliseerituna toitjate juures tagasi. Hetkel on turvakodus ligi 170 kassi. 2014. aastal saime märgitud Kena Algatuse autasuga.
2016 ja 2017 olime kutsutud linnapea vastuvõtule. Facebookis on meie algselt 500 jälgijast saanud 3383. See näitab, et meie tegevus läheb inimestele korda ning on oluline. Suuremateks võitudeks saab lugeda raskelt viga saanud kasside aitamist ja nende elude päästmist. Samuti võimalust tasuda nende kasside kliinikukulud. Blindy, Buffy, Pelle, Harley, Kribu ja Rubik - neist kõigist leiab ka infot meie sotsiaalmeedia lehelt. Lehm Triinule kodu leidmine on kahtlemata viimase aja suurim sündmus. Töövõitudest, mis suurelt ei kajastu: likvideeritud on probleemne Uue tn koloonia, kust tõime ära üle 40 kassi ja kassipoja, Muratsi sadamas on olukord kontrolli all, Sõmera Kodu juures on veel veidi tegutsemist, aga sel kevadel loodame ka selle seltskonnaga seal ühele poole saada. Iga elu päästmine on võit meie jaoks. Seda enam, et tegutseme põhiliselt annetuste toel ja vabatahtlike abil.
Kurb on see, et inimesed ei mõista siiani loomade neutraliseerimise vajadust ja ka see, et kõige parema tahtmise juures ei saa me kõiki aidata. Kurb on kaotada mõni oma hoolealune kurjale viirusele või kroonilisele haigusele.
Palju loomi sai läbi ühingu eelmisel aastal koju ning kui palju on teil hetkeseisuga hoolealused? Mida paneksite inimestele südamele, kes soovivad kassi koju tuua?
2016. aastal sai uude koju 172 kassi ja kassipoega ja umbes sama palju on hetkel veel koduootel.
Enne, kui otsustad looma võtta, mõtle hästi järele, kas sul on võimalik tema kui pereliikme eest hoolitseda - kvaliteetne toit, ussirohi, vaktsiinid, vajadusel ravi. Looma võtmine ei ole kohustuslik, see on privileeg ja väga suur vastutus, seda ei tohi teha hetkeemotsiooni ajel või sellepärast, et lapsed tahavad. Kui pere ei ole ikka täiesti kindel, et on soov, võimalused või et ühelgi pereliikmel allergiat ei esine, tasub alustuseks pakkuda hoiukodu, et üks loom taas ootamatult kodutuks ei jääks. Kohe varsti on kevad ning sellega algab ka kassipojahooaeg, mis tähendab meie jaoks iganädalaselt kümneid leitud kassipoegi, kes kõik vajavad hoiukodusid.
Lemmikloomaportaal tuletab kõigile loomaomanikele meelde, et ajavahemikul Eesti Loomakaitse Seltsi ja lemmikloomatoidu maaletooja Nestlé Purina koostöös korraldatud kampaania raames pakuvad 2017. aasta 30. jaanuarist kuni 19. märtsini kassidele ja koertele tavapärasest soodsamalt steriliseerimis- ja kastreerimisprotseduure 12 loomakliinikut üle Eesti. Loe lähemalt siit (http://www.loomakaitse.ee/steriliseeri-ja-kastreeri-oma-kassid-ja-koerad-soodsamalt-2017-a-kampaania/).
