Kassi keel on kaetud näsakestega – väikeste konksukujuliste moodustistega, mis on suunatud suu tagaosa poole. Need on nagu omamoodi karvad, sest koosnevad keratiinist – samast materjalist, millest küünedki.

Mikroskoobi all näeb kassi keele välja tuhandete tillukeste hammastega kaetud konarliku pinnana. Ehkki näsakesed muudavad kassi keele väga karedaks, mängivad nad looma elus olulist rolli.

Kui sul on kodus oma kass või oled mõnega neist koos palju aega veetnud, siis tead, et kassid kipuvad oma karvkatte eest hoolitsemise osas üsna põhjalikud olema. Kassid kulutavad iga päev suure osa ajast oma kasuka sugemisele. Ja kuidas nad seda teevad? Nad soevad end keelega ja sellel olevad näsakesed toimivad sarnaselt nagu juuksehari.

Mis soengu korrastamisesse puutub, siis on näsakestel ka oma negatiivne külg. Oma kuju tõttu kipuvad näsakesed püüdma kinni kõik lahtised karvad. Ja kõik, mis kassi keelele kinni jääb, neelatakse tavaliselt alla. Seepärast peavadki kassid vahetevahel kõrisse ja makku kogunenud karvapallid välja köhima.

Näsakesed on kasulikud ka jahipidamisel ja söömisel. Kuigi kassil on tugevad lõuad, aitavad keelenäsakesed tal saaki tugevasti suus kinni hoida. Samuti võimaldavad need söömise ajal korjata üles kõige väiksemad toidupalad, mis võiksid muidu märkamata jääda ja raisku minna. Paljud inimesed oletavad, et kass kasutab vee lakkumise ajal oma keelt kühvlina. Kuigi keelel on joomise ajal oma tähtis roll täita, tegid teadlased alles hiljuti imelise avastuse, kuidas joomisprotsess täpselt kulgeb.

Kiirfotografeerimise abil said teadlased jälgida, mis toimub sel ajal, kui kass vett joob. Selle asemel, et keel kühvlisarnaseks keerata, keeravad kassid hoopis keele pealmise osa alla, tõmbavad sellega üle veepinna ja juhivad selle seejärel kiiresti üles.

Tolle konkreetse tegevuse tagajärjel kerkib veesammas pinnalt üles. Kass sulgeb ruttu oma suu – just õigel ajal, et vesi kinni püüda, enne kui gravitatsioonijõud selle tagasi alla tõmbab. Ja kogu protsess käib väga kiiresti! Kassi keel liigub joomise ajal kiirusega umbes neli korda sekundis, mis selgitabki, miks see protsess on paljale silmale nähtamatu.

Allikas: wonderopolis.org