Murelik lugeja: Eestisse planeeritav ookeanikalade akvaarium – õhtusöök koos vangidega
Eelmisel nädalal tuli uudis, et Eestisse on plaanis luua uus vangla, mida iga huviline võib külastada. Vangidega koos olevat võimalik ka magada, samuti saab nende seltsis romantilisi õhtusööke nautida.
Need vangid ei ole siiski ühegi kuriteoga hakkama saanud, vastupidi, nad on täiesti süütud. Nende ainus ebaõnnestumine on see, et nad on siia ilma sündinud loomadena. Teatavasti arvab inimliik endiselt, et tal on mingil kummalisel taevast võetud põhjusel õigus teisi loomaliike oma lõbuks ja meelelahutuseks ära kasutada ja vangistada.
EAS-i rahade toel plaanitakse Eestisse rajada ookenikalade akvaarium. Sest pole ju midagi romantlisemat, kui klaasi taga edasi-tagasi tiirutavad haid? Pole ju midagi lõbusamat, kui loodusest kinnipüütud ja puuri pistetud loom? Pole ju midagi närvekõditavamat, kui ujuda ärevuses ning närviliste kitsikuses elavate ookeanikalade läheduses ja kujutada ette, et pääsesid tapjakoletise käest filmist “Lõuad”? 21. sajandi tehnoloogiast üleküllastunud maailmas valitseb meil ju meelelahutusvormide puudujääk, mida suudab leevendada vaid loomade ekspluateerimine...
Auhinnatud Kanada loomafotograaf Jo-Anne McArthur kirjeldab akvaariumeid kui veevanglaid. Oma pika karjääri jooksul on ta pildistanud vangistuses elavaid veeloomi nii Ameerikas kui ka Euroopas. Ta ütleb, et olenemata asukohast on nende loomade elu ehmatavalt igav ja südantlõhestavalt kurb. Veepargid ei suuda iial loomadele pakkuda sellist elu, nagu neil on ookenides ja meredes. Nad on sunnitud julmadesse ja solvavatesse tingimustesse. Ta lausub: “Akvaariumid süvendavad meie usku, et loomad on meile kasutamiseks ja meie lõbustamiseks mõeldud objektid. Akvaariumi külastajad peatuvad mõneks hetkeks, et vaadata igat looma. Loom veedab seal kogu oma elu külastajaid vaadates, ega saa iial lahkuda.” Akvaariumid süvendavad usku, et loomad on meile kasutamiseks ja meie lõbustamiseks mõeldud objektid.
Kontekstis, mil Eestis keelustatakse peagi loomadega tsirkused ning kaalutakse karusloomafarmide sulgemist, on üllatav, et tahetakse rajada meelelahutusasutust, mis samamoodi loomi vangistab ja ekspluateerib. Selline asutus on juba eos läbikukkunud, sest maailm muutub üha kaastundlikumaks ja loomasõbralikumaks. Järjest rohkemad inimesed seavad kahtluse alla loomade tarbetu vangistamise, ekspluateerimise ja tapmise. Mitmed veeloomi kasutavad veepargid on viimastel aastatel sattunud tugeva kriitika alla ning nende külastatavus on langenud. Seega ei ole mõtet raha kulutada ja teha suuri investeeringuid ettevõtlusesse, mis mõne aasta pärast oma uksed niikuinii sulgeks. Selle asemel võiks ajaga kaasas käia ja investeerida näiteks harivatesse ning põnevatesse virtuaaltehnoloogiatesse. Miks mitte luua hoopis midagi sellist?
