Taasavastatud: loodusest leiti maailma kõige haruldasem ja iidsem koeratõug
DNA analüüsid kinnitavad, et Uus-Guinea mägismaa metsiku koera (ingl New Guinea highland wild dog) näol on tegemist iidseima ja primitiivseima koeratõuga. Ning hiljutine ekspeditsioon üsna ligipääsmatusse mäestikku Uus-Guinea keskosas varustas teadlaseid enam kui saja fotoga vähemalt 15 isendist, kelle hulgas on nii isaseid kui ka emaseid ning kes elavad isoleerituna, eemal igasugusest inimlikust kontaktist.
„Selle koeratõu esmakordne taasavastamine poole sajandi järel pole mitte ainult põnev, vaid ka uskumatu võimalus teadusele,“ selgitab ekspeditsioonigrupp, kes koerad 2016. aastal avastas. Nad leidsid loomad, jälgisid neid, dokumenteerisid nähtu ning kogusid ka nende väljaheidetest DNA-d.
DNA analüüsid näitavad, et Uus-Guinea mägismaa metsik koer on suguluses dingo ja Uus-Guinea laulva koeraga (ingl New Guinea singing dog). Tõendite puudumise tõttu on aga raske väita, kuidas täpselt need koeratõud omavahel suguluses on. Teadlased loodavad sellele küsimusele peatselt vastuse leida.
Varasemalt on Uus-Guinea mägismaa metsikut koera olnud võimalik näha vaid kahel, aastatest 2005 ja 2012 pärineval, udusel fotol. Oma loomulikus elukohas pole nende elamist olnud võimalik kindlaks teha enam kui poole sajandi jooksul ning eksperdid kartsid, et koerad on välja surnud. Nüüd tundub siiski, et nad on enda peitmises lihtsalt väga head.
Fossiilid reedavad, et loomad seadsid end Uus-Guineas sisse vähemalt 6000 aasta eest ning arvatakse, et nad saabusid sinna koos inimestega. Kuid uued tõendid lubavad oletada, et nad võisid saarele jõuda ka inimestest sõltumatult.
Taksnoomilised ja fülogeneetilised andmed Austraalia dingode ja nendega seoses olevate tõugude vahel on vastuolulised ning vajavad täpsemat uurimist. Kuid mägismaa metsiku koera teaduslik ja ajalooline tähtsus on kriitiliselt oluline, et mõista koerte evolutsiooni, koerte ja inimeste koosarenemist ja rändamist ning inimese ökoloogiat.
Uus-Guinea mägismaa metsik koer on enamasti kuldse karvkattega, kuid leidub ka pruune ja musti. Oma rõngas saba hoiavad nad kõrgel selja kohal. Kõikidel koertel, keda nähti, olid pealael kolmnurksed kikkis kõrvad. Kuigi kinnitust veel leitud pole, arvatakse, et nad suudavad liigikaaslastega suhtlemisel üsna omapärast häält kuuldavale tuua.
Teadaolevalt on kogu maailmas alles veel 300 Uus-Guinea laulvat koera, kes elavad loomaaedades, eraparkides ja kodudes. Neid tuntakse nende kileda ulgumiskoori järgi, mis mõnikord võib kesta minuteid.
Neid imelisi koeri uurivad teadlased hoolega ning lähikuudel loodetakse avaldada ka teaduspublikatsioon.
Teadlased on mägismaa metsiku koera populatsiooni kestvuse osas optimistlikud. Kohalikel kaevandusfirmadel on palutud koerte kaitsmise eesmärgil puutumatu looduse ja ökosüsteemi säilitamiseks meetmed tarvitusele võtta.
Allikas: sciencealert.com
