See tuvi, keda sa kõnnitee serval pitsajääke söömas näed, on tõenäoliselt kodutuvi, Kodutuvi (Columba livia var. domestica) on kaljutuvi alamliik. Ta pärineb tuvilaste sugukonnast, tuvi perekonnast. Kaljutuvi loomulikuks elukeskkonnaks ja pesitsuspaigaks on tegelikult kaljurahnud ja mäelõhed nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui ka Lääne-Aasias. Olenemata sellest, et tuvi koduks on tänapäeval tiheda liiklusega suurlinna tänavad, siis pesitsuspaigad asuvad neil siiski, kas kõrgete majade katuseserval, mõnes kõrghoone praos või õõnsuses.

“Ainult siis, kui sa neid hästi peidetud pesasid märkaksid ja neisse piiluksid, näeksid sa tuvipoegi,” sõnas Debra Kriensky, NYC Audubon Society bioloog. “Ajal, mil nad pesast lahkuvad, on nad juba üsna suured ja meenutavad pigem täiskasvanud tuvi kui tibu.” Samuti tasub mainida, et tuvipojad lahkuvad pesast vaid 25-32 päeva jooksul peale sündi. Nii et, kui sul nende pesa selle lühikese aja jooksul märgata ei õnnestu, siis ongi üsna ebatõenäoline, et sa linnupoegi märkad. “Tuvid sünnivad “paljana” ja peavad enne pesast lahkumist omale sulestiku kasvatama,” lisas Martin Fowlie Royal Society for the Protection of Birds organisatsioonist. “Pojad püsivad pesas kuniks nad on lennuvõimelised.”

Kui sa ei märka tuvipoega just oma aknast, rõdult või mõnest teisest maapinnast kõrgemal asuvast punktist, siis ei ole üldjuhul tegemist hea uudisega. Sageli on see märgiks, et midagi on valesti.
“Tuleb ikka ette juhtumeid, kus väiksed ja väetid linnupojad pesast välja kukkunud on. Need pojad ei ole veel võimelised lendama ja enda eest hoolt kandma. Sellistel juhtudel on kõige õigem teguviis panna nad õrnalt pesasse tagasi. Kui selle poja pesa leida ei õnnestu, siis võib poja asetada ka teise lähedalasuvasse linnupesasse. Kui ühtegi linnupesa näha ei ole, tuleks ühendust võtta loomakaitsega.

Allikas: iflscience.com