Liigutav lugu: päästjad leidsid hüljatud puidust kastis elamas ühe õnnetu hinge
4aastane isane orangutan Kotap elas pimedas puidust kastis tervelt kaks aastat oma elust. Mees, kes ta sinna kord oli pannud, käis teda küll aeg-ajalt vaatamas, tuues ahvile söögiks karastusjoogi ja paki tooreid kiirnuudleid, kuid ülejäänud aja veetis orangutan kastis üksinda ja hüljatuna. Eemalt kuulis ta vaid inimeste samme ja helisid.
Indoneesias Lääne-Borneos “lemmikloomana” peetud orangutani ema saatus ei ole selge, kuid on üsna tõenäoline, et ta on surnud. Metsaraie ja uute palmiõli istanduste rajamise käigus tapsid külaelanikud ta ema. Seda juhtub väga sageli.
Kui emasel orangutanil, kes tapetakse, on kaasas ka poeg, siis võtavad külaelanikud beebid lemmikloomana enda juurde või müüvad mustal turul maha. Olenemata sellest, et see on illegaalne nii Indoneesias kui ka teistes Lõuna-Aasia paikades on ka juhtumeid, kus külaelanikud lihtsalt tapavad ema selleks, et beebi endale saada.
Beebid, kes kannatavad tohutu toitainepuuduse käes ja on sunnitud vangistuses elama, üldjuhul ei pea sellele vastu ja nad surevad. Kinnine ruum, kus ei ole ruumi liikuda ja ronida, on noorele orangutanile täielik piin, kuid Kotap oli õnnesärgis sündinud. Tema organism pidas ime läbi need kaks aastat vangistuses vastu ja nüüd ootab teda ees helgem tulevik. Vangistuses peetud Kotlap leiti ning sel nädalal loovutas ahvi omanik Kotapi rahvusvahelise loomakaitse organisatsiooni kätesse.
Mees sõnas, et põhjus, miks ta Kotapi puidust kasti pani, oli see, et noor ahv naabreid ei segaks. Siiski usuvad loomakaitsjad, et tal oli selleks ka muid põhjuseid. “Kui orangutanid vanemaks saavad, suuremaks kasvavad, siis muutuvad nad ka tugevamaks. Need loomad ei ole lemmikloomad ning ei sobi sellesse rolli kunagi. Suureks saades kasvavad karvastest ja armsatest beebidest metsikud loomad, kes nad tegelikult on,” rääkis loomakaitse organisatsiooni avalike suhete juht Lis Key. “Mistõttu on tõenäoline, et mees aheldas ahvi kasti selleks, et teda kontrolli all hoida, oma pere ahvi eest kaitsta ja vältida naabrite pahameelt.”
Kui päästjate meeskond kasti avas, siis pages Kotap ehmunult kasti tagumisse nurka ja haaras kätte kaks asja, mis talle turvatundega seostusid - joogikõrs ja tühi plastikust veepudel.
Kahjuks ei ole Kotap ainukene, kes sellises õnnetus seisus leitud on. Vähem kui kaks kuud tagasi, päästsid loomakaitsjad emase orangutani Amy. Ta leiti aheldatuna puidust kastist. Temal oli seal lohutuseks vaid tükikene riiet, millest ta kinni haaras. Selliseid juhtumeid on olnud palju.
“Traagiline on see, et hetkest, mil Kotap oma loomulikust keskkonnast ära võeti ning lemmikloomana inimeste keskele elama sunniti, oligi tema saatuseks oma ülejäänud elu aheldatuna mõnes puuris veeta, sest selline on iga vangistuses elava orangutani saatus, kui ta suureks kasvab ning teatud vanuseni jõuab. Ta võib inimesele ohtlikuks muutuda,” lisas Key.
Kotapit ei peetud mitte ainult kohutavates ja ebainimlikes tingimustes, vaid ta ei saanud ka korralikult süüa. Tema söögilaud koosnes leivast, riisist, kiirnuudlitest ja karastusjookidest, mis Key sõnul mõjus tema tervisele hävitavalt. Õnneks on see etapp Kotapi elust nüüd läbi. Päästjatel õnnestus ahv edukalt organisatsiooni rehabilitatsioonikeskusesse transportida, kus veterinaar ahvi üle vaatab ja selge raviplaani koostab. Kotapile tutvustatakse ka teisi sealseid orangutane ning tasa ja targu õpib ta uuesti, kuidas käib elu looduse keskel ning suure tõenäosusega lastakse ta ühel hetkel loodusesse tagasi.
Allikas: The Dodo
