LEMMIKLOOMA ARHIIVIST | Evelin Ilves: Schubert on koer, kes on kogu aeg sinu kõrval
Evelin Ilvesel on neljajalgseks kaaslaseks üks omanäoline koer. Helilooja järgi nime saanud Schubert oli esimene oma tõu esindaja Eestis. Värvikate lugude kaudu räägib Evelin Ilves, milline loom on stabyhoun'i tõugu koer.
Kas te olete olnud juba lapsest saadik suur loomasõber? Milliseid loomi on teil olnud varem rõõm pidada?
Ma veetsin kõik vaheajad ja vabad päevad Võrumaal vanaema juures, kus oli kõiki taluloomi, nii et loomadega kooselu on mulle alati igati loomulik olnud. Ma pole isegi mõelnud, kas olen loomasõber. Loom on inimese elus igati loomulik kaaslane. Muidugi ka üks parimaid sõpru.
Kas te peate end hingelt pigem koerainimeseks või on kodus ka teisi loomi?
Oma kodus on mul alati koer(ad) olnud. Esimese päris oma koera sain kaheaastaselt, tema oli krants Pata. Siis oli meil 15 aastat prantsuse bolonka Kim, seejärel pea 15 aastat iiri setter Ludwig ning tema järel tulid pea korraga inglise setter Edward ja stabyhoun Schubert.
Kuidas jõudsite just selle, Eestis veel üsna haruldase ja tundmatu tõuni ning kas kaalusite Schuberti võtmise otsust pikalt?
Me leidsime stabyhoun'i tõu internetist. Toomas sisestas otsingusse mole hunting dog (mutte püüdev koer) ja tulemuseks olid kaks Hollandi koeratõugu. Info ja piltide järgi tundus ta sobivat ning tellisimegi ära. Ooteaeg oli kolm aastat, aga läks nii, et setter Ludwig suri pea ning tollane Hollandi suursaadik aitas meil kohe Schuby saada. Ta enda sõbra koeral olid kutsikad tulemas ja kuigi planeeritud kaheksa olid kõik ära lubatud, sündis päev peale Luddu surma üheksa kutsikat. Nii saime lapsele öelda korraga hea ja halva uudise. Tänu sellele läks Luddu surmast ülesaamine palju lihtsamalt: laps otsustas, et Luddu hing läks Schuby sisse. Äkki tõesti? Kuigi nad on natuurilt väga erinevad koerad. Schubert oli esimene stabyhoun Eestis, praeguseks on neid vist kuus.
Rääkige meile temast pisut pikemalt. Paljudele on tegu tundmatu tõuga. Milline on tema iseloom?
Schuby sai veebruaris viieaastaseks. Tegu on Hollandi rahvuskoeraga, sadu aastaid vana universaalse talukoeratõuga. Teda pole aretatud ilukoeraks ega mõne muu ühe omaduse koeraks. Sestap näeb ta välja nagu hundike, tavaline karjakoer. Minule kõige armsama ja päriskoera moodi. Ta on väga intelligentne tõug, platseerudes koos bordercollie ja saksa lambakoeraga maailma kõige intelligentsemate koeratõugude hulka. See väljendub päriselus väga kiires õppimisvõimes ja kohanemises. Ta saab hetkega aru, kuidas tuleb käituda. Kuigi olen juba viis aastat temaga päevast päeva koos elanud ja igale poole kaasa võtnud, hämmastab ta mind ikka veel oma nutikuse, aga ka leplikkuse ja rahuga. See tõug on vastupidav raskele kliimale, sestap läksid Schuby õed-vennad Islandile, Põhja-Kanadasse, Alaskale ... Öeldakse, et on koerad, kellega sa ootamatult jääpangale triivima jäädes suure tõenäosusega pääsed, sest ta suudab sind kaua soojendada, valitsedes ülihästi oma nälga ja tundeid, ning need, keda sina pead päästma ja soojendama. Schub on tõeline ihukaitse sõna otseses mõttes. Ta on heast kennelist, kandes ametlikku nime Schubert Maatsje van de Waterplaats. Kui sellele mõtlen, hakkab kripeldama, et me pole temaga näitustel käinud, mis on eelduseks, et ta kutsikad saaksid korralikud paberid ...
Kust sai Schubert omale sellise vahva nime?
Meil on kõik koerad saanud nimed heliloojate järgi: Ludwig (van Beethoven), Edward (Elgar) ja (Franz) Schubert. Arvo Pärt on Schubertile palju kordi klaveril Schubertit mänginud ning mul on tunne, et ta tunneb selle kontserdi ära, kui talle vilistada: tõuseb kohe püsti, keerab pea viltu ja läheb ukse juurde vaatama, kus Arvo on.
Kas stabyhoun on tõug, kes sobib igaühele? Kellele te seda tõugu soovitaksite?
Intelligentsed tõud ei sobi neile, kes koera pikkadeks päevadeks üksinda jätavad. Nad vajavad stimulatsiooni: tööd, mängimist, suhtlemist. Muidu hakkavad nad pahandust tegema või muutuvad kurvameelseks. Muide, bordercollie'd on USA-s enim varjupaikadesse toodav tõug, sest hakkab kodus lõhkuma, kui temaga ei tegelda ja ta üksi jäetakse.
Milliste aspektidega peaksin arvestama, kui olen otsustanud, et tahan omale just sellist tõukoera võtta?
Sul peab olema võimalik teda endaga pea igale poole kaasa võtta ning pead võtma aega temaga jalutamiseks. 10 000 sammu on absoluutne miinimum. Ta on talukoer ja tahab pärisloodusesse, nii et linnatänavail rihma otsas pissimine pole tema jaoks jalutamine. Nii muutub ta kiiresti apaatseks ja kurvameelseks. Ta on ikkagi päris pereliige. Kui näiteks setter vaatab linde ning ajab enamasti oma asju, otsides sinuga vahetevahel kontakti, siis stabyhoun on kogu aeg sinu kõrval, et muu hulgas sulle 40 korda päevas öelda: ma armastan sind. Stabyhoun tähendab friisi keeles: koer, kes on sinu kõrval (ingl stay by houn).
Schubert on aktiivne koer. Kuidas näeb välja tema igapäevaelu ja kas ta on käinud ka mõnes koertekoolis?
Schubyga käisime kaks aastat koolis üldist kuulekust treenimas. Tema kõige eredam omadus on tuua ruumi rahu, ärevad olud maha rahustada. Äsja käis ta teraapiakoerte sobivushindamisel. Juhul kui eksami ära teeme, saab meist teraapiakoera tiim.
Kas tal on välja kujunenud ka mõni kummaline harjumus?
Kui ta midagi soovib, siis paneb sulle käpad sülle ja vaatab pikalt oma suurte ilmekate silmadega otsa. Kui ta seda mõnes avalikus kohas teeb, hakkavad inimesed kohe kilkama: oi, nunnumeeter on täitsa põhjas! Hommikuti tahab ta kaissu tulla, kasvõi kaheks minutiks, aga ikkagi, siis hakkab tal juba palav. Ühtlasi mängib hea meelega palli ja tassib igasugu asju tokkidest saabasteni. Tal on head kombed kinnistunud. Näiteks ei hakka ta kunagi enne sööma, kui olen talle head isu soovinud. Ükskord unustasin ja läksin ise raamatukokku tööle. Kui paari tunni pärast naasin, lamas Schub oma kausi juures ja vesistas suud. Päris hull tunne oli.
Palju teil Schuberti jaoks igapäevaselt aega jääb ja kuidas on koer teile endale mõjunud?
Ma arvan, et 24 tunnist 20–22 on ta minuga koos, kui ta pole just õe perre laenatud. Õepojad tahavad ka väga koera, aga isa pole seni lubanud võtta. Schub käib siis vahel laenuks. Schub on õpetanud kannatlikkust ja heas mõttes alandlikkust, mis ju ongi suuremeelsus. Tema tähelepanu on nii terane, et mõistad paratamatult, et tema teab sinu olekust rohkem kui sa ise. Nii lojaalset sõpra annab otsida. See on võimas ja kindel tunne.
Meenutage mõnd naljakat või kummalist seika, mis teil Schubertiga juhtunud on.
Kuna ta on hästi rahulik, siis heidab alati maha, kui on uue koha ära uurinud ja nuusutanud. Nii võib ta tunde lamada, kui mina näiteks kuskil kohvikus kirjutan. Ükskord istus Nopis minu kõrvallauda mees. Me Schubyga olime juba pikalt seal olnud, aga tema hakkas varsti nihelema. Siis tõusis otsustavalt püsti ja kummardus minu laua alla. Järsku hüppas ta ehmunult peaaegu teise kohviku otsa: ta arvas, et minu kasukas on maha kukkunud ning viisaka mehena hakkas seda üles tõstma, ent võta näpust, „kasukas” tõstis samuti oma pea ... mille peale mees põhjalikult ehmus. Aga kõik lõppes õnnelikult.
Kuhu te tavaliselt oma lemmiku jätate, kui peate reisile minema või on plaanis mõni pikem väljasõit?
Ta tuleb igale poole kaasa, v.a lennureisid ja kui mõnel sõbral on iseloomuga kass. Ühel sõbral on Bengal, nemad ühte majja ei mahu. Schuby on neil juhtudel mu õe juures Sakus, kus teda väga hoitakse ja armastatakse. Aga kui talle järele lähen, siis ikka pool päeva mossitab ... Kui kogu eelneva elu on see pigem probleemiks olnud, et kuhu koer jätta, kui pead ise ära lendama, siis Schubyl on järjekord sõpradest, kes tahavad teda hoida võtta.
Kas tulevikus on plaan võtta veel mõni lemmikloom?
Kui saaksin maale kolida, võtaksin kohe teise stabyhoun'i veel. Ja meil on tegelikult lemmikloomadega seoses üllatusi ja uudiseid tulemas.
