10 fakti | mida huvitavat võiks teada kassi kõrvade kohta?
1. Kassi kõrvad on välimuselt ja ülesehituselt üsna sarnased teiste imetajate kõrvadega: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv. Kassi väliskõrv on kolmnurkse kujuga, tipuga ülespoole – just sellest kehaosast me tavaliselt mõtleme, kui kõrvast räägime. Väliskõrva ülesandeks on helilaineid kokku koguda ja keha sisemuses asuvasse keskkõrvakanalisse edasi suunata. Kassi väliskõrv on üsna liikuv, nad saavad oma kõrvu teineteisest sõltumatult liigutada ja pöörata. Lihaskontroll kõrvade üle on kassidel seega väga hea. Nad kasutavad kõrvu nagu radareid, pöörates neid heli suunas – see tõstab kuulmistundlikkust 15-20 protsendi võrra.
Keskkõrv koosneb kõrvatrummist ja väikestest luukestest, mis hakkavad vastusena helilainele vibreerima ning kannavad need vibratsioonid edasi sisekõrva. Sisekõrva Corti organis paiknevad sensoorsed rakud vastavad vibratsioonile liikumise ja võnkumisega, saates elektrilised signaalid läbi kuulmisnärvi ajusse töötlemiseks.
Sisekõrvas paikneb ka vestibulaarsüsteem, mis aitab kehal hoida tasakaalu ja ruumis orienteeruda. Kuna sisekõrvas on ühendatud nii kuulmis- kui tasakaalufunktsioon, tähendab see, et sisekõrva põletiku korral võivad kahjustuda mõlemad – nii kuulmine kui ka tasakaal. Sisekõrva põletikku põdev kass võib tuigerdada, kusjuures keha kaldub enam sinnapoole, kummas kõrvas on põletik.
2. Hoolimata sellest, et kasside kõrvad on teiste imetajate omadega üldisel sarnased, on neil üks erinevus. Kassidel on sisekõrvas väike luuline vahesein, mis selle kaheks osaks jaotab. See võib mõnikord keskkõrvapõletiku ravimise tõeliselt raskeks teha, kuna juurdepääs ühele keskkõrva osale on väga piiratud, selgitavad arstid.
3. Ilmselt oled märganud, et kassidel väliskõrva alumisel välimisel serval paiknevad nahast moodustunud kortsulised struktuurid. Tegemist on moodustistega, mida kutsutakse Henry taskuteks. Selles, millist eesmärki need taskud täidavad, veterinaarid kindlad pole. Kas neil üldse mingi funktsioon on? Kasside kõrvadel olemas on tegelikult veel teisedki moodustised, mis paiknevad väliskõrva sisepinnal.
5. Enamus kassiomanikke kinnitab, et nende lemmikul on kuulmismeel kõrgelt arenenud, kuid keegi ei tea tegelikul täpselt, kui hea see on. Loomaarstide sõnul kuulevad kassid madalama ja kõrgema sagedusega helisid kui koerad ja inimesed – umbes vahemikus 45hz kuni 64khz. Koerte kuulmisvahemik on 67hz kuni 45khz, inimestel aga tavaliselt 20hz kuni 20khz ja vaid väga hea kuulmise korral 64hz kuni 23khz.
Koduloomade seas on kassi kõrvakuulmine üks paremaid. See on neile looduse poolt kaasa antud, sest nad on kiskjad, kes peavad saagi tabamiseks ning teiste kiskjate eest enese kaitsmiseks väga laia helispektrit kuulma.
5. Valgetel siniste silmadega kassidel on kaasasündinud kurtus normaalsest sagedasem, sest nende sisekõrvas esineb geneetilise defekti tõttu teatud sensoorne puudulikkus. Geen, tänu millele tekivad valge karvkate ja nahk, surub maha pigmentirakkude elutegevuse ka sisekõrva kudedes. Ja kui need rakud sisekõrvas korralikult ei funktsioneeri, siis kude taandareneb ning kuulmises osalevad sensoorsed rakud surevad ja loom muutub kurdiks.
6. Mõnel kassil on neli kõrva (vähemalt väliskõrva) – tavalise väliskõrva küljes on teinegi kõrvalest. Tegemist on geneetilise mutatsiooniga. Sellistel kassidel esineb ka muid ebanormaalsusi, näiteks väiksemad silmad.
7. Kassi kuulmiskanalid on isepuhastuvad ning inimese abi kassid oma kõrvade puhastamisel ei vaja. Inimese sekkumine sellesse võib sageli hoopis probleemide tekkeni viia. Kassid on väga tundlikud olendid ja kõik, mida neile kõrva toppida püütakse, mõjub ärritavalt. Juhul, kui kassil kõrvaprobleeme ei ole (nende korral tuleks kindlasti arsti juurde minna, ei ole vaja kõrvu kodus torkida.
8. Vastsündinud kassipojad on üsna abitud. Nad pole võimelised eriti liikuma, ei kuule ega näe. Sündides on kassipoegadel kuulmekanalid suletud ja n-ö auditoorne süsteem ebaküps. Kuulma hakkavad nad niipea, kui kuulmiskanal avaneb ja kuulmine tasapisi paraneb. Esialgu kuulevad nad vaid pehmeid hääli. Nädalate pärast juba kõike.
9. Kassi kõrvade temperatuur annab meile märku, kui loom on stressis. Kuna kass reageerib hirmule ja stressile vere adrenaliinisisalduse tõusuga ja teistegi füsioloogiiste muudatustega organismis, koguneb tema kehasse hea hulk energiat. Osa sellest eemaldatakse soojusena ning teatud kehapiirkondade temperatuur tõuseb. Teadlased on kindlaks teinud, et kassi parema kõrva temperatuuri tõus on seotud teatud stressihormoonide taseme tõusuga organismis ning sellele tuginedes saab loomal stressi diagnoosida.
10. Kassi kõrvakuulmise testimine on küll keeruline, kuid seda on siiski võimalik teha. Vajadusel teevad veterinaarid käitumisteste – nad tekitavad erinevaid hääli ning vaatavad, kuidas kass neile reageerib. Ühepoolset kurtust pole võimalik kuulmiskatsega kindlaks teha. See, et kass ühest kõrvast ei kuule, on tegelikult üsna tavaline, kui loom on stressis.
Kõige tõesemad tulemused annab BAER-test, mis näitab läbi ajutüve poolt esile kustutud auditoorset vastust.
Allikas: petmd.com
