Esmakordne ja hirmutav avastus: teadlane avastab maod, kes karjas jahti peavad
Tennessee Ülikooli teadlane avastas, et üht tüüpi madude liik - nimelt Kuuba boa – peab karjas jahti, parandades tiimitöö abil saagitabamise võimalusi. See on esimene kord, mil roomajate seas on täheldatud „koordineeritud jahipidamist“, kus üksikud maod arvestavad sama liiki kaaslaste asukohaga, et jaht võimalikult edukalt lõpeks.
Uuringu autor Vladimir Dinets jälgis Kuubal madude jahti lendkoertele. Boad võtsid koopasuus kohad sisse nii koidikul kui ka päikeseloojangul, positsioneerides end viisil, mis parandaks karjas saagitabamise tõenäosust.
„Jahialale saabuvad maod võtsid suurema tõenäosusega kohad sisse selles käigu osas, kus teised juba ees ootasid. Nad moodustasid „tara“, blokeerides nii saakloomade lennutrajektoori ja suurendades oluliselt jahipidamise tõhusust,“ öeldakse uuringu kokkuvõttes.
Kui 1-2 meetri pikkuste koostööd tegevate madude karjast ei piisa, kujutle koopa laes olevate juuurte küljest pea alaspidi allarippuvaid roomajaid. „Pärast päikeseloojangut ja enne koitu sisenesid boad koopasse ja pidasid jahti, rippudes laest alla ja haarates niiviisi nahkhiiri hambusse.“
Ülikooli psühholoogiateaduskonna abiprofessor Dinets märkas, millistele positsioonidele boad hommikul ja õhtul asusid ja tegi kindlaks, et nad valivad kohad, mis aitaks tõkestada nahkhiirte teed koopast sisse ja välja, parandades nii jahipidamise tõhusust.
Keerukas käitumine
Tema sõnul pole nii keerukat käitumist varem roomajate juures täheldatud. „Koordineeritud jahipidamine nõuab kõrgemalt arenenud käitumist, sest iga loom peab võtma arvesse ka teiste jahimeeste tegevust.“ Ta ütles, et varasemate uuringute näitel ei pruugi ühine jahipidamine suurendada selles osalejate toiduportsjoneid, kuid sel võib olla sotsiaalne funktsioon.
Muude madude ühise jahipidamise juhtumite sekka kuulub näiteks BBC poolt salvestatud lõik, kus maod (Pseudapsophis biserialis) jahtisid iguaanibeebit, kuid pole kaugeltki kindel, et ükskikute loomade vahel toimus koordineeritud tegevus.
Dinetsi uuring on esimene kord, mil sellist nähtust on teaduslikult kirjeldatud.
Allikas: cnn.com
