Ettearvamatu loodus: ootamatud loomad, kes on inimesi rünnanud
Me jagame seda maailma hulga elukatega, kellest suurem osa võiksid meie päeva totaalselt ära rikkuda, kui nad seda sooviksid. Ei tule üllatusena, et lõvi, tiigri või langeva puuga silmitsi olles on päev garanteeritult rikutud. Kuid tegelikult on ka loomad, kelle poolt ei taipaks me kunagi ohtu karta püüdnud erinevatel põhjustel inimestele tuule alla teha.
Metsistunud kodukits terroriseeris tervet linna
Kui sokk ja inimene jääksid silmitsi, võiks eelise anda sokule. Nad on sitked ja tugevad ning nende madal raskuskese hoiab neid kindlalt jalgel. Kuid kui tegemist on hulga inimestega ja ainult ühe sokuga, võiks eelis liikuda inimestele, aga vaadates videot, ei pruugi see siiski nii olla.
2013 sai Londrina külas, Brasiilias, ühel sokul inimestest villand ja otsustas näidata, milleks tal sarved on. Või vähemasti olema peaksid. Kõige pealt jooksis ta maha kaks inimest, kes püüdsid rolleriga tema teelt kiirelt kaduda. Siis võttis ta ette naise, kelle ilma raskusteta pikali virutas. Kuid ärge muretsege, appi tuli meesterahvas, kes aga sai samuti sokult nuhelda, kui see oma kivipalluri peaga mehele munadesse virutas. Ja nii mitu korda, mis oli enam kui piisav, et mees vihjest aru saaks. Pole selge, kas see videost kostuv kolisev heli tuleb mehe raudsetest munadest, või kellast, mis soku kaelas on.
Sokk ajas veel mitut inimest taga, kes tema eest tuhatnelja põgenesid, kes autosse, kes posti otsa. Kahjuks ei ole teada, kuidas see soku saaga lõppes. Arvatavasti ühele poolele mitte kõige rõõmsamalt.
Alpakad ei ole enamjaolt ohtlikud. Nad on suured armsad karvapallid, kelle peale on isegi raske vihastada, kui nad sulle näkku sülitavad. Kuid, kui sa ühele neist ei peaks meeldima, ole valmis valuvõteteks.
2015 kuulis loomasaadete saatejuht Brian Barczyk, et on üks laama ja alpaka järeltulija, kes ei arva inimestest suurt midagi. Kuid Brian usaldas enda instinkte, kuna loomadega on tal eriline side. Mitte aga Mistyga (alpaka nimi), sest enne kui mees jõudis hakata aedikut puhastama, oli loom ta esikäppadega haardesse võtnud. Briani hüüd, et ta püüab lihtsalt junne koristada, läks aga kurtidele kõrvadele. Või ei osanud see konkreetne loom inglise keelt.
Hoolimata, et Kanada hani on nime saanud ühe maailma sõbralikuma riigi järgi, pole temas haisugi heasüdamlikkust. Vastupidi, see liik on tuntud enda tülinorimise poolest ja seda isegi siis, kui selleks mingit põhjust pole. Kui ta oleks inimene, siis ta oleks just see, kes käib baarist baari, et teistele jorssidele õlaga vastu põrgata, sest see on piisav, et jama alustada. 2017. aasta algul ründas ta ka ühte politseinikku ning tõestus sellest jäi turvakaamera lindile.
Politseinik, kes on palunud meedialt anonüümsust, oli jännis tööle jõudmisega, sest hanel olid teised plaanid. Ootamatult lendas ta pahaaimamatule politseinikule ligi ja virutas mõend korrad nokaga, mis mehel jalad sõlme ajas. Uuesti püsti saanuna tormas ta ummisjalu tööle. Jumal tänatud, et need haned, kes iga kevad suuri parvesid moodustavad ja üle Eesti lendavad, sellised tõprad pole.
Kui me mõtleme lepatriinule, siis esimene mõte võib olla see, et tegu ühe armsama putukaga, keda loodusest leida. Mäletate ehk lapsepõlvest, kuidas te selle endale kätte võtsite ja lasite mööda pihku ronida, et see jõuaks näpu otsani ning sealt minema lendaks. Kuid võta näpust – asi ei pruugi üldse nii roosiline olla. Seda juhtub küll väga harva, kuid on juhtumeid, kus nad on inimesi hammustanud. Ühel juhul oleks see hammustus hauda viinud ka täis elujõus mehe.
2016 aastal oli kulturist Suurbritannias minemas võistlustele, kui väike lepatriinu, mis oli ta nahale maandunud, teda jalast hammustas. See tegi küll hetkeks valu, kuid mees pühkis putuka maha ja läks võistlustele muskleid punnitama. Paar tundi hiljem oli mees siruli. Selgus, et see imepisike hammustus oli mehele tekitaud sepsise, mis tähendab, et keha läheb esktreemsesse seisu, et bakteriaalsest põletikust vabaneda. Sepsis on väga ohtlik ja võib tappa ning see kulturist oligi seda teed minemas. Jalg läks tohutult paiste, kuid tänu kiirele meditsiinilisele sekkumisele jäi ta ellu ja jalg jäi ka alles. Järgmine kord, kui see armas lepatriinu hambad sinusse lööb, olge ettevaatlikud.
Purjus siga püüdis terve laagriga tüli norida
2013 aastal Austraalias ärkasid matkajad öösel selle peale, et kuulsid, et keegi nuhib nende telgitagustes. Röhkimine reetis, et tegu on seaga. Arvestades, et Austraalias elavad suured hiirisöövad ämblikud, siis siga ei ole eriti märkimisväärt nähtus. Kuid see siga sattus olema täis kui siga.
See kõõrdivahtiv siga oli avanud ja tühjendanud 18 purki õlut, mis oli välja jaheda kätte jäetud. Purjakil kärss käitus nii nagu käituks igaüks, kes on just ära joonud 18 õlut – laaberdas, lõhkus ja noris tüli sellega, kes on seltskonnas kõige suurem. Matkalistel vedas, sest suurim, kes seal platsi peal leidus, oli lehm. Kuid lehm ei pööranud vindise sea norimiskatsetele suuremat tähelepanu ja peagi siga tüdines, ujus lähedal asuvale saarekesele ja kukkus ära.
Marutaudis kobras tuli kividega surnuks loopida
Kui vaadata kobrast, siis ta ei tundu eriti hirmuäratav. Tal on küll need kaks suurt hammast, kuid ta ei ole ise eriti suur ja nad on ka väga pelglikud ning inimeste vastu rünnakuid eriti registreeritud pole.
2012 aastal, kui Normand Brousseau Pennsylvanias asuvas järvekeses suplemas oli, tundis ta rinnas tugevat valu, sest miski oli hambad ta nibusse löönud. Normand, kes oli kaldast üpris kaugele ujunud, haaras karvasest elukast ja viskas selle mitme meetri kaugusele ning kiirustas ranna poole tagasi.
Paar sekundit hiljem olid taas kobrase hambad Normandi ihus. See pures teda jalgadest hammustades sealt tükke, näris reisi ja ka see, mis pükstes peidus, sai kopra hambaid tunda. Normand sai taas loomal sabast kinni ja viskas ta nii kaugele kui suutis, kuid kohe oli loom poisi keha kallal tagasi. Hiljem selgus, et loomal oli marutaud ja marutaudis loomad on teada tuntud ründajad. Kaldale pääsenuna kutsus ta appi lähedal taimi uurivad skaudid, kes loomale kiviga pähe virutasid ja selliselt vihase eluka elupäevad lõpetasid.
Küülik saatis naise haiglasse
Kui sarjad Monty Python ja Holy Grail on meile midagi õpetanud, siis keskajal oli jänestel komme õhku karata ja inimestel kõrisid läbi närida. See on neil väikestel kiskjatel lihtsalt veres. Õnneks on see instinkt, mis sundis jäeneseid inimestele jahti pidama, neist armsatest karvapallidest välja juuritud. Eks?
2015 olid Suurbritannia loomaarstid šokeeritud ühest lontkõrv Jackist, kui nägid, missugust viha see teiste elusolendite vastu pidas. Nii kui Jack puurist välja sai, ajas ta taga kõiki, kes ruumis viibisid. Igaüks, kes talle süüa ulatas, sai vastu valusa hammustuse. Loomade varjupaiga töötajad, kuhu see küülik lõpuks toodi, nimetasid teda hellitavalt „Thugs Bunnyks”. Kuid see nali lõppes siis, kui küülikuga ühte ruumi sattunud vanem naisterahvas sai rünnakus nii palju viga, et tuli viia kiirabiga haiglasse. Küülikut magama ei pandud, vaid kutsuti kohale loomapsühhiaatrid, kes karvapalliga tegelema jäeti. Mine tea, äkki pikutab ta praegugi kusagil diivanil ja lahkab enda lapsepõlve.
Hüljes, kes ei sallinud surfareid
Hülged on imearmsad. Nad on näost nagu armsad kutsikad ja on nii paksud, et kaldal olles nad eriti liigutada ei suuda. Kuid vees on hoopis teine lugu. 2016 aastal tuli teade hülgest, kellele ei meeldinud, et peab vett jagama pikajuukseliste lõngustega, kes lainelaudadel ta vaadet rikuvad. Kahte neist hüljes ka ründas – sõitis vee alt laudadele peaga sisse ja jättis mõlemale surfialauale hirmuäratava hammustusjälje. Ehmunud surfarid ujusid kaldale ja jäid nõutu nägudega vee poole vahtima.
Neil kahel läks aga paremini kui Nathan Shepherdil, kes samas kohas tund aega hiljem laineid vallutas, sest arvatavasti sama hüljes oli ka tema ette võtnud ning kui eelmisel kahel mehel sai kannatada vaid laud, siis Nathan pidi haiglas tekitatud haavad kinni õmmelda laskma. Tema kirjeldas, kuidas hüljes oli veest tema poole karanud ja käest tüki välja rebinud. Ei tea, mis hülgel närvi nii mustaks ajas, aga arvestades inimeste arvu, kes soojadel ilmadel rannas laiutab, siis võis hülgel kops üle maksa minna küll.
Allikas: grunge.com
