Teadlased on jälginud Uganda metsades elavate šimpansite jahikombeid, peamiselt kahte šimpansite kogukonda – Sonso ja Waibira. Nende kahe grupi vaatlemise põhjal on selgunud huvitav tõsiasi, et kuigi šimpansite elukeskkond ja ligipääs saagile on sarnane, kipuvad Sonso šimpansid valima oma saagiks väiksemaid ahve, samas kui Waibira šimpansite saagiks on enamasti pisikesed antiloobid ja primaadid. Samuti on teadlased täheldanud, et erinevused esinevad ka saagi jagamises. Kui Waibira kogukonna šimpansitel on saagi järele eesõigus sellel, kes saaklooma kätte sai, siis Sonso šimpansitel jääb eesõigus grupi alfaisasele isegi siis, kui alfaisane saagi püüdmises edu ei saavutanud.

Kuidas aga on inimesed kõige sellega seotud? Uganda metsad on teadlastele suurepäraseks võimaluseks, et tutvuda metsiku looduse ja sealsete loomadega. Selleks, et loomad hakkaksid end inimeste juuresolekul mugavalt tundma ja endale loomupäraselt käituma, võib aga kuluda aastaid. Sonso kogukonda on jälgitud juba 27 aastat, samas kui Waibira oma alles viimased kuus aastat. Vaadates tagasi andmetele, mis pärinevad Sonso šimpansite uurimise algusajast ja võrreldes neid sellega, kuidas käituvad Waibira šimpansid praegu, võib märgata hämmastavalt palju sarnasusi. Sonso šimpansid jahtisid esialgu samuti väiksemaid antiloope ja primaate, kuid pärast 14 aasta möödumist nende eelistused muutusid. Sellest järeldatakse, et 14 aastat on aeg, mis võib kuluda šimpansil keskmiselt inimesega niivõrd hästi kohanemiseks, et šimpans suudaks oma loomuliku käitumise juurde tagasi jõuda. Ootame huviga, kas järeldused on vettpidavad ja kas ka Waibira kogukonna šimpansid aastate möödudes oma jahikombeid muudavad!

Allikas: www.iflscience.com