Kus on kodukoht? Lahutamatud, särasilmsed ja vastandliku iseloomuga kaunitarid otsivad juba üle aasta oma õiget inimest
Mustikas ja Apelsin pole kassidele küll kõige suupärasemad nimed, kuid nii sai hakatud neid välimuse järgi kutsuma. Need kaks lustlikku ja põneva iseloomuga kassi on vastandliku iseloomuga ja täiendavad üksteist imearmsalt. Nad on koos üles kasvanud ja omavahel lahutamatud sõbrad, mistõttu otsivad nad uut ja õiget kodu just kahekesi koos.
Hüüdnimed on nad saanud oma iseloomu järgi. Apelsini kutsutakse lühemalt Appi, sest kui ta märkab kuskil laual pliiatsit või pastakat võib kindel olla, et see saab maha aetud. Teinekord jookseb ta pliiats hambus mööda korterit ringi. Ei ole harv leida mõni kirjutusvahend taas vaiba alt, mis on saanud kadunud asjade peidupaigaks. Kass Mustikas on Musi, kuna ta on meeletult õrn ja leebe, hommikused paiküsimised on pehmed kui siid ja neid tuleb ta ise sobival hetkel küsima. Oma pisut lühema koonuga meenutab Musi tõukassi, mida ei väsi ka tema "perearst" kliinikus mainimast.
Arvatavasti on Apelsin umbes kolme- ja Mustikas umbes neljaaastane. Nad leiti Märjamaa külast rõdude alt koos mitmete teiste kassidega. Tookord steriliseerimata olnud Mustikas sai ka pojad. Sündis viis süsimusta karvakera, kes esimesena hoiukodudesse paigutati. Kahjuks pole hoiukodusid ja ressursse kunagi nii palju, kui abivajajaid ja nii pidid täiskasvanud oma järge veel ootama. Kohe, kui pojad endale uued kodud leidsid, tõi hoiukodu ka kassiema Tallinnasse enda hoole alla.
Mõne päeva pärast selgus, et koos Mustika ja poegadega rõdu all elanud punase triibiku käpp on raskesti vigastatud ja kass ei ole võimeline sellele toetuma. Heade inimeste abiga jõudis Apelsin kliinikusse, kus peale esmaabi saamist vaatas ta üle ka ortopeed. Arsti hinnangul võis kassi käpp tõenäoliselt muruniiduki vahele jääda. Käpale tehti mitu operatsiooni ja lõplik taastumine võttis aega pea pool aastat, kuid tänaseks on käpp täielikult taastunud ja lonkamist ei ole enam märgata. Käpas olev tükike metallvarrast jääb aga igavesti läbielatut meenutama.
Mustikas ja Apelsin on olnud üksteisele toeks igal hetkel ning nende vastandlikud iseloomud täiustavad teineteist imearmsalt. Üheskoos saavad vajadusel määritud igemed ja lõigatud ka küüned. Apelsinile ja Mustikale meeldib väga akna taga toimetavaid oravaid ja linde jälgida. Nad on mänguhimulised kassid, kellega ei hakka kindlasti igav. Koos on nad nagu kaks suurt uudishimulikku kassipoega.
Kui tuttav pererahvas on ümber, siis harjuvad Apelsin ja Mustikas uute olukordadega kiirelt, kuid siiski peab arvestama, et külaliste suhtes on nad algul veel pisut pelgklikud. Uued hääled ja lõhnad vajavad harjumist, mistõttu võtab uue perega harjumine kassidel pisut aega. Kui on üksteist vaikselt tundma õpitud, sujub kooselu rõõmu ja kergusega.
Mustikas ja Apelsin otsivad kodu just üheskoos, sest need kaks tegelast on teineteisele toeks igal ajahetkel. Nad on kokku kasvanud ja ei saa üks ilma teiseta. Üks hea näide on lugu, kuidas Apelsin arsti juures hambakivi eemaldamas käis. Hommikul sõitis Apelsin transpordipuuris kliinikusse ja Mustikas jäi koju. Saades aru, et ta jäeti maha, käis kass õnnetult nuttes terve korteri läbi. Ta kutsus ja kutsus Apelsini, kuid ei miskit. Seejärel peitis ta end ära. Kui Apelsin taas koju jõudis ja puurist välja sai, siis hakkas pererahvas omi toimetusi tegema. Üks hetk jäime aga silmitsema, et miks Apelsin rahutult vannitoa ust kraabib? Muidugi oli Mustikas end vanni all olevasse kappi peitnud, kui Apelsin ära viidi. Sinna kappi ei lähe meie pere kassid tavaliselt kunagi. Apelsin ja Mustikas said ukse avamisega taas kokku ning normaalne elurütm oli kasside jaoks taastatud. See on vaid üks neist paljudest juhtudest, mis näitab, kui kokku kasvanud ja ühtehoidvad need kassid on.
Kassid on vaktsineeritud, kiibitud ja vastavalt ka steriliseeritud ja kastreeritud.
Varsti saab juba aasta, mil Apelsin ja Mustikas on oma kodu oodanud. Selle aja sees on olnud neile ka mitmeid huvilisi, kuid ikka ja jälle on selgunud, et ei ole olnud otsus korralikult läbi mõeldud ning lootus koju minna on taas hajunud, seega loodavad, ootavad ning unistavad nad ikka veel päris oma kodust!
Kui leidub üks õige ja hea inimene, kes kaht keerulisema ajalooga, kuid toredat ja särasilmset kassi igatseb, siis Mustikas ja Apelsin ootavad kirju kodu@kassiabi.ee postkasti.
